Aasta ettevõtja 2019: ega ma firmat hauda kaasa võta!

Tõnis Kaasiku ettevõte Ecometal sai mullu aasta pereettevõtja tiitli.

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kui eksminister Tõnis Kaasik alustas sajandivahetusel Baltikumis ainulaadse ettevõtmise, akude ümbertöötlemistehasega Ecometal AS, arvas nii mõnigi, et tal pole elulootust. Nüüdseks tiirutab firma ümber palju kosilasi, kuid ettevõtja tahab elutöö pärandada lastele ja lastelastele.

Kui tänavu aasta ettevõtjaks kuulutatud Tõnis Kaasik veel koolipinki nühkis, polnud tal kindlasti mõttes, et temast saab ettevõtja. Keskkonnahuvilise noore haridustee tipnes pärast Tartu Riiklikut Ülikooli geograafiakandidaadi väitekirjaga kaitsmisega, mis tänases mõistes tähendab doktorikraadi. Paralleelselt oli ta keskkonnainspektor Aegviidu metsamajandis. Isegi Eesti taasiseseisvumisele järgnenud aastatel arvas Kaasik, et ta on rohkem «loodusemees». Keskkonnakaitsega tegeles ta isegi ministri tasandil: aastatel 1991-92 oli ta isegi üleminekuvalitsuses keskkonnaminister.

Siiski tabas Kaasik end 90ndate aastate lõpus mõttelt, mis andis tõuke alustada oma äriga. Ta pani toona tähele, et kui Eestis tegeleti hoogsalt pliiakude purustamise ja nende väljaveoga, siis veidi keerulisemast protsessist ehk akude ümbertöötlemisest ei hoolinud keegi. Samas plii kõrge maailmaturuhind oleks võinud anda selleks hea ajendi.

Kaasik alustas peagi Ecometal ASiga, mis hakkaski töötlema ümber pliiakusid, mille lõpptoodanguks oli pliisulam. «Paljudel ei olnud minu ettevõttesse usku,» meenutab Tõnis. Ebausku suurendas teiste silmis eelkõige see, et tegemist oli seninägematu ja uue äriga, mis eeldas suuri mahte. «Kuid näete – tehas töötab tänaseni juba 15 aastat,» ütles ta, «ja mitte halbade näitajatega.»

Ecometal töötleb aastas ümber ligikaudu 20 000 tonni pliiakusid, millest toodab 12 000 tonni pliid ja pliisulameid. Lisaks toodavad nad üle 1000 tonni polüpropüleeni graanuleid ehk plastikut. Tööd saab firmas 60 inimest. Ettevõtte käive on aasta-aastalt kasvanud, küündides 2017. aastal juba üle 28 miljoni euro. Kasumit teeniti seejuures 3,3 miljonit. Tunamullu kohta ütleski Kaasik, et tegu oli särava aastaga, kuna hinnad maailmaturul olid väga kõrgel.

Möödunud aasta majandusnäitajad jäävad veidi nõrgemaks, kuna turg pöördus langusse. Pliiäri ongi pea täielikult sõltuv plii maailmaturu hindadest, mida kujundab kauplemine Londoni metallibörsil (London Metal Exchange-toim). «Kui see on kõrge, läheb hästi ja vastupidi,» võttis Kaasik äri olemuse lühidalt kokku. Akude ümbertöötlemise kulud on aastate lõikes sisuliselt samaks jäänud.

Ecometali tehas Sillamäel töötab sisuliselt 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Töö tehases on raske: müra, kuumus, samuti on plii mürgine. Seda tähelepanuväärsem on see, et Kaasiku sõnul pole neil töökäte leidmisega erilist probleemi olnud, pigem vastupidi. «Vähemalt Sillamäel ei tunneta me töökäte puudust. Ida-Virumaa töötajad on nõus tööd tegema. Neid ei sega, et töö on raske. Meil on tööl terveid perekondi: isad ja pojad,» kirjeldas Kaasik. «Kui me oleks omal ajal tehase näiteks Põlvasse teinud, siis olnuks ilmselt töökäte leidmine raskem olnud,» viitas Kaasik Ida-Virumaa tööstuslikule ajaloole.

Enamus toodangust, ligi 80 protsenti müüb Ecometal otse Euroopa Liidus paiknevatele klientidele. Ülejäänud läheb kauplejatele Londoni metallibörsil, kust see jõuab omakorda erinevate turgudeni üle terve maailma.

Kui jätkusuutlik pliiakude äri on, arvestades, et elektriautode ja liitiumpatareide pealetungi on nii mõnigi nimetanud juba vääramatuks tulevikutrendiks? Kaasik sellepärast ei muretse, kuna pliiakud on endiselt enim kasutatavad elektriakumulaatorid. «Need on endiselt kõige odavamad ja efektiivsemad,» ütles ta.

Kaasiku sõnul on nad ettevõtte asutamisest saadik fokusseeritud innovatsioonile. Kui nad 2003. aastal alustasid, tehti seda kohe kõige uuema tehnoloogiaga, mis oli sellel ajal maailmas leida. 2009. aastal võttis ettevõte kasutusele naatriumsulfaadi kristalliseerimistsehhi, kus töödeldakse neutraliseeritud akuhappest saadud vesilahus ümber kristalliseeritud naatriumsulfaadiks, mida kasutatakse nii paberi-, tekstiili-, klaasi- kui ka keemiatööstustes.

Ka tänasel päeval on ettevõtte fookus eelkõige oma ümbertöötlemisprotsessi tõhustamisel ning seda mitte ainult eesmärgiga vähendada ettevõtte kulusid, vaid ka võimalikku negatiivset keskkonnamõju.

Kuigi praegune ärisuund on Ecometalile 15 aasta jooksul edu ja stabiilselt hea kasumi taganud, otsib Kaasik ka aktiivselt uusi ärisuundi, kuhu siseneda. «Minu jaoks on hirmutav seisak või, mis veel hullem, tagasiminek. Eks see väljendub nii minu enda kui ka ettevõtte tegevuses.»

Seetõttu on Tõnis Kaasik loonud terve kontserni, millest Aasta Ettevõtja nominentide hulka valitud Ecometal on üks osa. Net Systems nime kandvasse gruppi kuulub veel näiteks OÜ Weerec, mis asub Kuusalus ja pakub tööd 64 inimesele. Ettevõtte tegevusalaks on elektri- ja elektroonikajäätmete ümbertöötlemine.

«Kõik, millel on juhe küljes või patarei sees, on meie kaup,» ütles Kaasik. Ka selles valdkonnas ollakse sisuliselt ainuke tegija Eestis. Weereci teine osa, sarnaselt Ecometalile, tegeleb plastmaterjalide taaskasutusse suunamisega. «Valdkond suures pildis on ikka sama – keskkonna puhtana hoidmine,» ütles Kaasik.

Kolmas kontserni ettevõte on 2016. aastal asutatud Höhle OÜ, mis toodab torusid ja torude kimpusid, kuhu sisse pannakse fiiberoptiline valguskaabel. Kohe esimesel täisaastal küündis firma käive pea 1,5 miljoni euroni ja teenis veerand miljonit kasumit. Höhle kliendid on side- ja elektritööde tegijad, muuhulgas samuti aasta ettevõtja nominendiks valitud Corle OÜ.

Kindlasti ei saa mööda vaadata veel ühest Kaasiku ettevõtmisest. Nimelt kuulub talle ka Saka mõis, mille ta on oma jõududega taaselustanud. «Saka mõisa taaselustamist võib pidada minu unistuse täitumiseks,» lausus ta.

Kuigi Tõnis Kaasikust on 30 aasta jooksul kujunenud edukas ettevõtja, on tema eesmärk endiselt sama: et Läänemere ümbrus oleks puhas ja keskkond hoitud nii palju kui võimalik. Ta toonitas, et juhul kui pliiakude ümbertöötlemist ei oleks, siis vedeleksid akud suure tõenäosusega ilmselt kuskil metsas või maanteede ääres ning kõik mürkained voolaksid pinnasesse. «Me hoiame ära võimalikku keskkonnakahju vähemalt üheski valdkonnas,» avaldas ta heameelt.

Majandusliku mõju peale mõeldes tunnistas Kaasik, et ehkki suurte korporatsioonidega võrreldes ei ole nende panus ühiskonda niivõrd suur, on nad siiski kõigi tegutsemisaastate jooksul panustanud stabiilset Eesti majanduskeskkonda läbi maksude ja inimestele töö andmise. Eesmärk ona pakkuda töötajatele stabiilsust, et nad saaksid oma tulevikus kindlad olla.

Läinud aastal tunnustati Ecometali ka Aasta pereettevõtte tiitliga. Kuigi Tõnis Kaasik ise on ettevõtte omanik ja juhatuse esimees, on tema naine nõukogu esimees, poeg ja tütar nõukogu liikmed. «Keegi neist küll ahju kõrval ei seisa, aga nad on ettevõtte strateegilise juhtimise juures,» muheles Kaasik, «ja tihti ka igapäevase juhtimise juures.»

Kuigi huvi Ecometali vastu on olnud suur ja kosilasi on aastate jooksul käinud palju, ei soovi Kaasik elutööd maha müüa. See tähendab, et firma jääb lastele ja lastelastele. «Ega ma ettevõtet hauda kaasa ei võta,» naeris juht. «Aga praegu ma pigem naudin ettevõtte juhtimise protsessi ja seda, et saan kõigi otsuste juures olla,» lõpetas tänavu jaanuaris 70-aastaseks saanud Tõnis Kaasik.

Tagasi üles