Tallinn andis paadiomanikele järjekordse lubaduse slipi ehitamiseks

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljassaares asuv lagunenud sadamarajatis Katariina kai meelitab kalastajaid, jalutajaid ja koerakakatajaid nii suvel kui talvel. Paadisõiduks ei ole selle piirkonna veeolud kuigi ohutud.
Paljassaares asuv lagunenud sadamarajatis Katariina kai meelitab kalastajaid, jalutajaid ja koerakakatajaid nii suvel kui talvel. Paadisõiduks ei ole selle piirkonna veeolud kuigi ohutud. Foto: MADIS SINIVEE / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Tallinna linnavalitsuse väljaandes Pealinn ilmus viimasel valimiste-eelsel tööpäeval uudis, et linn on sõlminud projekteerimislepingu üldkasutatava slipikoha projekteerimiseks Põhja-Tallinnasse Katariina kai kõrvale. Võimalust paat Tallinnas legaalselt ja tasuta vette lasta on paadiomanikud oodanud üle 10 aasta.

Slipi ehitamise uudist raporteerib väljaandes Pealinn Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid, slipi projekteerimiseks ja maksumuseks on kavandatud 250 tuhat eurot. Tasuta bussisõidu dotatsioon samal ajal on näiteks 43,3 miljonit eurot aastas. 

Vajadusele rajada Tallinna linna piiresse kasvõi üks üldkasutatav slipikoht on paadiomanikud ja kalastajad Tallinna linnavõimude esindajate tähelepanu juhtinud järjepidevalt juba rohkem kui viimase 10 aasta jooksul. Slipi probleemiga on teiste linnavalitsuse ametnike hulgas lubanud isiklikult tegeleda ka kunagine abilinnapea Aivar Riisalu. 

2009. aastal lubas toonane Tallinna Põhja linnaosa vanem Enno Tamm Katariina kai juurde rajada jahisadama koos slipikohaga ning selle juurde kuuluvate sotsiaalmajutusüksuste ja munitsipaalmajadega. Plaan ei saanud teoks. 

Seni avalik slipp merelinn Tallinnal puudub, on küll mõned eraomanduses olevad slipid, millelt paadi saab vette lasta tasu eest. 

Kuidas on plaanitud lahendada Katariina kai äärde ehitatavate paatide kinnitamine enne- ja pärast veeskamist, aga ka autode ja treilerite parkimine ajaks, mil paadid vee peal on, Tallinna linnavalitsuse teatest ei selgu. 

Väikelaevu on Eestis registreeritud 34 000, neist suur osa on keskmise või väikese suurusega veesõidukid, mida saab maitsi transportida ka sõiduauto järel treileril ning mis vajavad vette laskmiseks sobivat kohta, soovitavalt slippi. Hobikalastaja kaardi või kalastusloa lunastab iga-aastaselt 60-70 tuhat kalastushuvilist. 

Katariina kai on tunnistatud kultuurimälestiseks ning seda ei ole veesõidukite sildumiseks kasutatud juba ligi pool sajandit. Kai ümbruses on vees ohtralt kive, varasemate vesiehituste varemeid ning vrakke. Paatidele ja laevadele ei ole lagunenud Katariina kai ning selle setteid täis kandunud ümbrus turvaline ei sildumiseks ega niisama navigeerimiseks. Tallinna linnavalitsuse uudisest ei selgu, kas ja mil määral on koos slipi ehitamisega plaanis tähistada või korrastada veetee Katariina kai juurde.

Katariina kai lõunakülg ja vaade Tallinna lahele, planeeritava slipi tõenäoline asukoht.
Katariina kai lõunakülg ja vaade Tallinna lahele, planeeritava slipi tõenäoline asukoht. Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI / PM/SCANPIX BALTICS

Kalapüügihooajal on Katariina kai hobikalastajate hulgas populaarne õngitsemiskoht. Kaist põhja pool avas Tallinna linnavalitsus üldkasutatava Pikakari supelranna. Katariina kai mõlemad pooled on avatud mööduvate kiirlaevalaevade lainetele, mis muudavad nii suplemise kui paatide veeskamise seal üpris ohtlikuks tegevuseks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles