Eesti majanduse omaaegse lipulaeva Hansapanga pikaajaline juht ei varja oma hirmu, et Euroopa Liit, üks Eesti julgeoleku ankruid, läheb varsti lõhki, kui Brüsseli bürokraadid rahvast võõrandununa, silmaklapid ees, ummisjalu edasi tormavad. Aga ta näeb puudusi Eestiski: näiteks seda, et varem olid inimesed eetilisemad. Samas julgustab ta, et kui Eesti tahab edukalt tulevikku sammuda, ei tohi karta vigu teha.

On kaks tegurit, mis on taaskäivitanud Indrek Neivelti, kunagise kauaaegse Hansapanga juhatuse esimehe. Pärast tollelt prominentselt kohalt lahkumist eelmise kümnendi keskel tegutses ta ligi kümnendi Peterburi panga nõukogu esimehena ning Eesti elus väga palju avalikult sõna võtma ei tõtanud. Kolm ja pool aastat tagasi kerkis korraks taas üldsuse huviorbiiti, kui asutas mobiilirakenduste kaudu makse- ja muid finantsteenuseid pakkuva ettevõtte Pocopay, aga toimetas seal edasi endale liigset tähelepanu tõmbamata.

Ent viimastel kuudel on Neivelt (51) hakanud üle pika aja jälle rohkem häält tegema, seda just Eesti inimeste, lihtsate palgateenijate tulevikku vaadates – ja hakanud häält tegema kriitiliselt. Esiteks seepärast, nagu ta tunnistas valimiseelses intervjuus Arterile, et tollal, Hansapanka juhtides, oli ta üks neist, kes kutsus inimesi ühinema nüüd kriitikarahe alla sattunud pensionifondidega. «Me maalisime inimestele hoopis teise pildi, millesse me ka siiralt uskusime,» kinnitas ta Arterile, käsi südamel. Aga nüüd, pärast põlvkondade vahetust, juhivad tema hinnangul noid fonde inimesed, kes vaatavad ainult, kuidas suurendada enda ja firma kasumit. Kaks aastat tagasi osales ta Tuleva pensionifondi loomises, mille edukust või ebaedu ei saa praegu hinnata, sest selleks tuleks vaadata mitu korda pikemat ajaperioodi.

Kommentaarid (75)
Copy