Ehitajate ümbrikupalga maksmine vähenes tänu kavalale e-kirjale

Ümbrikupalk. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane/Scanpix

Eesti maksu- ja tolliamet (EMTA) on aastaid maadelnud ümbrikupalkadega. Eriti suur on probleem aga ehitussektoris, mistõttu otsustas EMTA ümbrikupalga maksmise pakkumise ja vastuvõtmise ajendite paremaks mõistmiseks ühiskonnateadlaste ja «nügimise» meetodi poole pöörduda.

EMTA-le tuli appi Praxise mõttekoda, kes aitas ehitussektori uurimist kavandada ning Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK), kes ehitajaid intervjueeris.

«Meie läbiviidud süvaintervjuud ehitusettevõtjatega aitasid avada sektoris levinud kultuuri ja praktikaid, mis nii võimaldavad kui ka põhjustavad varimajandust,» kirjeldas RAKi organisatsiooni- ja büroojuht Helelyn Tammsaar.

Ta selgitas, et antropoloogiline välitöö hõlmabki endas süvaintervjuud ning osalusvaatlust inimeste igapäevases elukeskkonnas. «See aitab isegi üsna väikese valimiga tuua esile olulisi probleemiga seotud teemasid ning valideerida või kummutada hüpoteese enne, kui asutakse välja töötama lahendusi,» selgitas Tammsaar meetodi efektiivsust.

«Meie jaoks on ümbrikupalga probleemi lahendamine kõige suurem prioriteet,» ütles EMTA maksuauditi üksuse juht Oscar Õun. Tema sõnul ei ole peamine probleem enam mitte täies ulatuses «mustalt» töötamine, vaid hoopis osaline ümbrikupalk, kus osa sissetulekust laekub ametliku palgana, osa aga «mustalt».

«Meie enda arvutuste alusel oleme osalise ümbrikupalga maksmisest tekkivat maksukahju hinnanud ehitussektoris 2017. aastal ligikaudu 7,9 miljonit eurot ja 2018. aastal ligikaudu 8,6 miljonit eurot. Kuna nendest arvutustest on täielikult «must» töötasu väljas, siis tervikkahju on aga veelgi suurem,» selgitas Õun.

Õuna sõnul on küll positiivne see, et rahulolematus ümbrikupalkadega on aastate jooksul hüppeliselt kasvanud, kuid endiselt kiputakse arvama, et maksukoormus on liiga suur ja makse maksmata jääb rohkem raha kätte. Seetõttu oligi vaja EMTA-l paremini mõista, miks ikkagi inimesed on nii altid oma sotsiaalsest kindlusest loobuma ja «musta raha» vastu võtma.

Praxise poliitikalabori analüütik Maris Vainre selgitas, et ümbrikupalkade uurimisest saadud teadmised kombineeriti käitumisteaduslike teooriatega ning koostati e-kiri, mis arvestas ehitusettevõtjate maksude maksmise otsust mõjutavate faktoritega. Näiteks selgus antropoloogide koostatud intervjuudest, et paljud ettevõtjad usuvad, et midagi erilist ei juhtu, kui nad ümbrikupalka maksavad. Tegelikult sünnib sellest kahju nii Eestile tervikuna kui ka nende enda ettevõttele ja selle töötajatele.

«Saadetud kirjas kirjeldasime ümbrikupalkade tõenäolisi tagajärgi nii, et see aitaks ettevõtjal paremini arvestada oma otsuse mõjudega. Julgustasime neid tegema teadlikumat valikut selles osas, mida nad endale, oma töötajatele ja riigile soovivad,» kirjeldas Vainre.

Tulemused olid ka peagi näha. Ehitusettevõtjad, kes said selliselt läbi mõeldud e-kirja, maksid seitse protsenti rohkem makse võrreldes nendega, kes kirja ei saanud.

«Uurimise ja koostöö tulemused näitasid, et kuigi ümbrikupalgaga seotud hoiakud on ehituse valdkonnas juurdunud, siis läbi selgemate sõnumite ja veenmise on võimalik teatavat mõju saavutada,» rõõmustas Õun.

Kuna aga EMTA eesmärgiks on ümbrikupalkade vähendamine poole võrra, siis ei usu Õun, et pelgalt selgematest sõnumitest ehitussektoris piisaks. Tema sõnul on vaja kasutada ka muid meetmeid, mis suuremat mõju saavutaksid. «Sealhulgas näiteks tellija vastutuste rakendamine ja ehitusobjektidel töötajate elektroonilise registreerimise kohustuslikuks muutmine,» lisas ta.

Tagasi üles