Keskmine palk kasvas aasta lõpus ligi 1500 euroni
Pooled eestlased teenivad alla 1058 euro!

Eurod.

FOTO: Arvo Meeks

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta tervelt 25 protsenti, mis tõsties keskmise palga mullu üle 1300 euro. Detsembris oli keskmine kuupalk 1455 eurot.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 1310 eurot, kasvades 2017. aastaga võrreldes 7,3 protsenti, teatas statistikaamet. Detsembris oli keskmine kuupalk 1455 eurot.

Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel, lisas amet. Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5 protsenti, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. Brutokuupalga aastakasv aeglasem teises kvartalis, kui tõus oli 6,4 protsenti. Aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk, suurenedes 3,7 protsenti. Võrreldes eelneva aastaga oli mullu reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5 protsenti ning ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu niisiis 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes, märkis statistikaamet.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes – organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus – ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse – 13,1 protsenti –, kaubanduse – 10,8 protsenti– ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, kus tõus oli 10,2 protsenti. Brutokuupalk tõusis kõikidel tegevusaladel. Palgakasv oli kõige aeglasem haldus- ja abitegevustes, kus see kasvas 1,2 protsenti.

Avalikus sektoris ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1 protsenti. Erasektoris ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4 protsenti.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju- ja Tartumaal, vastavalt 1455 ja 1289 eurot, madalaim aga Hiiu- ja Saaremaal, kus ulatus vastavalt 944 ja 987 euroni., Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 5 protsenti suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste palgauuringusse lisamisest.

2018. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1756 eurot ja tunnis 11,61 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,6 protsenti.

Vaid neljanda kvartali arvestuses oli keskmine brutokuupalk 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2 protsenti ja eelneva aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,9 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta neljandas kvartalis 7,85 eurot ja see tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 4,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2018. aasta neljandas kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes kõige enam hariduse – 19,8 protsenti –, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja – 14,9 protsenti – ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, kus tõus oli 14,4 protsenti.

Brutokuupalga kasv oli eelmise kvartaliga võrreldes neljandas kvartalis kõige aeglasem veonduse ja laonduse tegevusalal, kus see oli 1,2 protsenti ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kus tõus oli 1,8 protsneti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta neljandas kvartalis 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 33 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,6 protsenti.

Mediaantasu märksa väiksem

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot, võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga suurenes mediaan 67 euro võrra.

Töötajatele välja makstud summa oli neljandas kvaertalis 2,1 miljardit eurot ja väljamakse tehti 574 645 inimesele, teatas amet.

Maakondade võrdluses oli 2018. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1167 eurot ja 850 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Mediaanväljamakse ning statistikaameti avaldatava keskmise palga arvutamisel on mitmeid erisusi. Näiteks statistikaameti keskmine palk sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

Lisaks on statistikaameti andmed tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb statistikaameti arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse.

Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk – või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

Osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab statistikaamet töötajate arvu ka  täistööajale. Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav ehk iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast – näiteks kas üks kuu või 12 kuud.

Tagasi üles