Maksuekspert Ranno Tingas: eraisiku maksureform on torm veeklaasis

Ranno Tingas, Ernst&Young.

FOTO: Konstantin Sednev / PM / Scanpix Baltics

EY Eesti partner Ranno Tingase sõnul on ettevõtjal lihtne saada tähelepanu, kui tal läheb halvasti, kuid samas on oluline ka ettevõtjate ja nende riskijulguse tunnustamine.

Ta tõi ühe Eesti tugevusena välja, et oma väiksuses ja dünaamilisuses on Eesti hea testiplatvorm. Siin on hea oma äri alustada ja katsetada.

Mille poolest EY aasta ettevõtja konkurss teistest eristub?

Kahel põhjusel. Esiteks, sellel konkursil valitakse inimest. Me räägime alati ettevõtjast, mitte tema ärist või ettevõttest. Meie üks erisus ongi, et vaadatakse inimest numbrite taga. Näiteks igasugustest top'idest, kus pannakse numbrid ritta ning vaadatakse, kellel on kõige rohkem raha, suurem käive või bilansimaht, erinebki ta selle poolest, et siin vaadatakse ettevõtlikust. Lood, mis EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursilt tulevad, on nii ägedad. Kuidas keegi töötuks jäädes sattus ettevõtluse juurde või kuidas kellelgi oligi idee ning müüs korteri maha, et teha oma esimene kauplus ja on nüüd avanud üle Baltikumi mitukümmend poodi. Sellised lood näitavad, et riskijulgus ning samas ka õnn ja õiged otsused on viinud ettevõtja tippu.

Teine pool on see, et see konkurss on üks osa rahvusvahelisest konkursist. Eesti konkurss on üks etapp. On küll tore olla EY Eesti Aasta Ettevõtja, aga järgmine etapp on EY Maailma Aasta Ettevõtja konkurss ja ärifoorum Monacos, kus on ca 60 riiki esindatud. Seal ei ole olümpiamängude taoline maailma parima valimine, vaid kõiki tunnustatakse oma riigi parima ettevõtjane, kõik saavad oma karika. Ja justkui muuseas valitakse ka maailma parim ettevõtja.

Kas mõnel eestlasel on ka lootust saada lähiajal maailma parimaks?

Ma usun, et on, aga see on keeruline, sest sõltub hästi paljude asjaolude kokkulangemisest. Siiani pole Eestis keegi saanud seda ning kuna seal ei anta välja teist või kolmandat kohta, siis me pingerida ei tea. Aga hinnangute kohaselt on paaril korral eestlased olnud publiku või ajakirjanike lemmik.

Olete kümme korda aasta ettevõtjat valinud. Kas on koorunud välja ka eduretsepti? Millised ettevõtjad löövad läbi?

Riskijulgus on hästi oluline. Neid kõiki ühendab see, et nad on kusagil julgenud riski võtta. Ja teine märksõna on tohutu ambitsioon. Kõigil, kes on EY Eesti Aasta Ettevõtjaks saanud, on suur piiriülene ambitsioon ja suure visioon.

Tegu on rahvusvahelise konkursiga. Viimase aasta kahe jooksul oleme avalikult palju rääkinud Eesti mainest. Millisena Eesti maine paistab kõrvalt või väljast?

Eesti maine on innovatsiooni ja digivaldkonna osas uskumatult hea. Igas maailma otsas teatakse seda kuvandit ning selle tuules on ka väga hea sõita neil Eesti ettevõtjatel, kes on selles valdkonnas tegusad.

Aga viimasel ajal on rahapesu teema kahjuks saanud osaks Eesti kuvandist. Ei taha liialt üldistada, aga välismaal inimestega suheldes kuuleb kergelt – ahh Eesti – rahapesu. Alati võib mõelda, et kusagil on hullem, aga selgelt on see ohumärk. Isegi kui meie Finantsinspektsioon on kõik õigesti teinud ning meie pangad on tublimad kui Lätis, siis riigi kuvand on habras.

Te suhtlete oma töös paljude ettevõtjatega. Mis on need mured ja rõõmud, millest räägitakse?

Positiivne on see, et majanduses on head ajad. Aga sellega kaasnev kulusurve tähendab, et hea aeg ei pruugi väljenduda kasumlikkuses. Käive tõuseb, müügimahud suurenevad, aga kasumlikkus ei tule alati kaasa.

Teine trend, mis kõige enam IT-valdkonda piirab, on tööjõu kättesaadavus, hind ja maksukoormus. See mure paneb vaatama osasid ettevõtjaid, kus riigis ma oma äri ikkagi kasvatada. Neil globaalsetel ettevõtjatel, kellel pole füüsiliselt Tallinnasse vaja kassapidajat või Pärnu hotelli administraatorit, pole vahet, kus riigis tegutseda. Nemad vaatavad hoolega, kuhu uus töökoht tekitada. Kindlasti Eestis on kõige mugavam digitaalne pool, aga kui sul ei ole inimesi või nende palgatase pole konkurentsivõimeline, siis vaadatakse ringi laiemalt.

Kolmandana kurdetakse finantseerimise keerulisemaks muutumist. Idufirmadel on lihtsam, nemad kaasavad raha. Aga traditsioonilisel äril on keerulisem. Ka päevakajaliste uudiste valguses, kui ikka pangad saavad siit ja sealt, siis nad muutuvad veel konservatiivsemaks. Oht on, et Baltikumis vähemalt pankade ligipääs kapitalile paremaks ei lähe ning küsimus on, kui hea on meie kapitaliturg. Samas on ühisrahastus hakanud järjest paremini toimima.

Viimasel ajal on siseriiklikult palju juttu olnud sellest, et meie maksusüsteem on keeruline eelkõige üksikisiku tulumaksu vaatenurgast. Aga laiemas plaanis, rahvusvahelist ettevõtluskeskkonda silmas pidades, kas me maksukeskkond on nihkunud vales suunas?

Eraisiku maksureform on torm veeklaasis. Mujal maailmas seda keegi ei märka. Mis võivad välisettevõtteid mõjutada on äriühingute maksustamine, digitaalteenuste maksud või muud uued maksud. Need on palju ohtlikumad.

Laiemalt vaadates, liigub kogu keskkond selles suunas, et maksusüsteem või maksueelis ei saa olla argument ärile. See on väga jõuline pööre viimase viie aasta jooksul. Eesmärk peab olema pärisäri ning maksusüsteem saab seda toetada, mitte vastupidi. Need, kes on midagi väga atraktiivsele maksusüsteemile üles ehitanud, peavad olema piltlikult öeldes suu vett täis. Nimelt OECD, G20 ja Euroopa Liit survestavad ning püütakse rahvusvahelist maksundust maksimaalselt harmoniseerida, et vähendada riikide maksukonkurentsi.

Aga ikkagi meil on õhus küsimus, et tööjõud on kallilt maksustatud ning kuidas seda muuta. Kui panna kaalukausile ettevõtete tulumaks ja tööjõumaksud, siis kas oleks lahendus, et tööjõu asemel maksustada pigem ärikasumit?

Majanduse mõttes madalam tööjõumaks, mis tähendab ka madalamat sisendit ettevõtetele, mõjuks kindlasti hästi. Siin ei ole kahtlust. Riik võiks seda maksutulu mingis hilisemas etapis kasseerida, kui kasum on teenitud ja läheb jagamisele. Aga riigi jaoks on see probleem, sest tööjõumaksud saab igal kuul kätte, aga ettevõtte tulumaks on sellise pika vinnaga. KSamuti kui tehakse väga halb investeering ja raha kaotatakse või lihtsalt ei maksta välja, siis riik seda tulumaksu ei saa.

Kuidas suhtumine ettevõtjatesse on muutunud?

Tundub, et see on paranenud. Siiralt usun, et EY Eesti Aasta Ettevõtja konkurss on sellele kaasa aidanud möödunud 10 aastaga. Konkursi eesmärk ehk põhjus, miks me seda teeme, on soov tunnustada ettevõtjaid. Nii lihtne on saada tähelepanu, kui läheb halvasti. Aga see, kui sa oma korteri panti panemise või müügiga panid aluse ettevõttele, väärib tunnustust.

EY Eesti Aasta Ettevõtja 2019

11. kord Eestis

Konkursil osaleb inimene, mitte äriühing

Eesti konkurss osa WEOY’st (EY World Entrepeneur Of The Year), mis toimus esmakordselt aastal 1986 Ameerikas. Kokku peetakse EY Aasta Ettevõtja programmi 145 linnas rohkem kui 50 riigis üle maailma.

Hinnatavad valdkonnad:

  • Ettevõtlik meelelaad
  • Majandusedu
  • Ettevõtja strateegiline visioon
  • Ühiskondlik-majanduslik mõju
  • Innovatsioon
  • Eetika ja sotsiaalne vastutus

Konkursil osalemiseks peab olema ettevõtte omanik või osanik, see tähendab inimene, kes juhib, otsustab ja vastutab ning on ettevõttes tegev.

Eesti võitjad:

2017. aasta – Arno Kütt ja Peep Kuld (Cleveron AS)

2015. aasta – Jevgeni Kabanov (ZeroTurnaround AS)

2014. aasta – Jüri Raidla (Advokaadibüroo Raidla Ellex)

2013. aasta – Peeter ja Priit Rebane (BDG Holdings OÜ)

2012. aasta – Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS)

2011. aasta – Priit Alamäe ja Taavi Kotka (Nortal AS)

2010. aasta – Peter Hunt (Wendre AS)

2009. aasta – Indrek Sepp (Pristis AS)

2008. aasta – Jaan Puusaag (Krimelte OÜ)

Eesti žürii: Martin Villig, Aavo Kokk, Meelis Atonen, Reet Roos, Marika Priske, Kaidi Ruusalepp, Viljar Arakas

Tagasi üles