SEB: majanduskasvu taga oli peamiselt ehitussektor

Ehitussektor on Eesti majanduskasvu peamiseks veduriks.

FOTO: Tairo Lutter

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul oli mulluse majanduskasvu taga suuresti ehitussektor ning seejuures andis ehitusalane tegevus laiemalt eelmise aasta majanduskasvust vähemalt poole. 

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9 protsenti, 2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot, teatas statistikaamet neljapäeval. 

«SEB ootus oli varasemate andmete pinnalt seatud pisut madalamale, viimase prognoosi põhjal ennustasime mulluseks majanduskasvuks 3,6 protsenti. Kindlasti oli üllatuseks väga suur – pea 18 protsenti – investeeringute kasv eelmise aasta lõpus, mis suutis tasa teha eelmiste kvartalite puudujäägi,» ütles Nestor BNS-ile. 

«Lisaks on tublisti ülespoole korrigeeritud ekspordinumbreid, mille tulemusena selgub, et väliskaubandusest tuli mullu siiski majanduskasvu üsna tugev panus. Vaadates lisandväärtuse kasvu sektorite lõikes on üllatusi vähem,» lisas ta. 

Tõukav jõud majanduskasvu taga oli analüütiku sõnul aga selgelt ehitussektor, mille arvelt tuli kolmandik kogu majanduses loodud lisandväärtuse tõusust.

«Kui lisada sinna juurde valdkonnad nagu kinnisvaraalane tegevus, inseneri- ja arhitektuuribürood ja teised ehitustegevusega seotud alad, võib julgelt öelda, et ehitus andis majanduskasvust vähemalt poole. Et käesoleval aastal ehitusmahud tõenäoliselt vähenevad, siis on väga raske näha niivõrd kiire majanduskasvu jätkumist,» rääkis Nestor. 

SEB prognoosib 2019. aastaks 2,8 protsendi suurust SKP kasvu, mida toetab ennekõike jätkuvalt tugev eratarbimine.

Tagasi üles