Eesti majandus jätkas möödunud aastal hoogsat kasvu
Lisatud graafik

Rahandusministeerium tõstis majanduskasvu prognoosi 3,1 protsendini.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9 protsenti, teatas statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle kolme protsendi. 2018. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti.

2018. aastal oli SKP jooksevhindades 26 miljardit eurot.

Enamikku valdkondi haaravat kasvu mõjutas kõige rohkem ehituse, töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Märkimisväärse osa andsid majanduskasvu veel veonduse ja laonduse ning info ja side tegevusalad. Kõikidel nimetatud tegevusaladel olid 2018. aastal head tulemused. Aasta kokkuvõttes pidurdas majanduskasvu märgatavalt vaid põllumajandus, metsandus ja kalandus. Eelkõige oli selle põhjus tegevusala näitajate tagasiminek aasta teisel poolel.

Ehituse tegevusala lisandväärtus suurenes 2018. aastal 18,6 protsenti. Nii kiire oli tegevusala lisandväärtuse kasv viimati 2011. aastal, kui majandus alles hakkas kriisist taastuma. Lisandväärtus suurenes kiiresti veel kutse-, teadus- ja tehnikategevuse (13,3 protsenti), info ja side (10,6 protsenti), veonduse ja laonduse (9,2 protsenti) ning mäetööstuse (8,7 protsenti) tegevusalal. Eesti majanduse suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes lõppenud aastal 5,3 protsendini. Kaubanduse tegevusala lisandväärtus suurenes aasta 0,9 protsenti.

Netotootemaksud jäid 2017. aastal püsima eelnenud aasta tasemele, kuid 2018. aastal kasv taastus. Jooksevhindades suurenesid netotootemaksud 6,9 protsenti ja hinnamõju arvesse võttes 2,2 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2018. aastal 4,3 protsenti eelkõige teenuste ekspordi kasvu tõttu. Kuigi võrreldes 2017. aastaga see veidi aeglustus, suurenes teenuste eksport 5,6 protsenti. Enim mõjutas seda arvuti- ja transporditeenuste eksport. Kaupade eksport suurenes 3,6 protsenti. Suurema osa sellest andis arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu.

Kaupade ja teenuste import suurenes 6,1 protsenti, mis on viimase kuue aasta kiireim tempo. Peamiselt mõjutas seda mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu. Reisi- ja transporditeenuste impordi toel suurenes teenuste import 11,6 protsenti. Netoeksport ulatus 2018. aastal 904 miljoni euroni, mis on 3,5 protsenti SKP-st.

Viimase kuue aasta parim oli ka sisemajanduse nõudlus, mis suurenes 5,3 protsenti. Kõige enam mõjutas seda eratarbimine, mis suurenes 2018. aastal 4,6 protsenti. Viimati suurenes eratarbimine nii kiiresti majandusbuumi tipus 2007. aastal. Aasta esimesel poolel languses olnud investeeringud hakkasid aasta teisel poolel taas tõusma.

Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti, mis on viimaste aastate võrdluses siiski väga hea tulemus. Suurima osa kasvust andsid mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Vähenesid mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti.

SKP kasv ületas ka 2018. aastal hõivatute arvu suurenemist. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus hõivatu kohta 2,6 protsenti. Töötatud tundide arv 2018. aastal vähenes, mistõttu suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta 5,3 protsenti. Palgasurve püsis ka 2018. aastal ja seetõttu suurenes kiiresti tööjõu ühikukulu, mis kuue protsendi juures ületas ka tootlikkuse kasvu töötatud tunni kohta.

2018. aasta neljas kvartal

2018. aasta neljandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,8 miljardit eurot.

2018. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,3 protsenti.

Suurima osa majanduskasvu andsid IV kvartalis ehitus, veondus ja laondus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Ka töötleva tööstuse ning info ja side näitajad olid väga head. Peamiselt pidurdas majanduskasvu vaid põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusala.

Sisenõudlus suurenes neljandas kvartalis kuus protsenti. Märgatavalt kiirenes aasta viimases kvartalis investeeringute kasv, mis oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga 17,7 protsenti. Investeeringud kasvasid kõikides sektorites. Suurima osa andsid mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Suurenesid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse ja valitsemissektori investeeringud masinatesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse. Eratarbimine suurenes 5,1 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,9 protsenti. Suurima osa kaupade ekspordist andis arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljavedu. Sama kaubagrupi ning ka metalltoodete ja mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete toel suurenes kaupade ning teenuste import 6,1 protsenti. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 3,2 protsenti.

Hõivatute arvu ühe protsendilise kasvu tõttu suurenes neljandas kvartalis tootlikkus hõivatu kohta 3,3 protsenti. Vähenenud töötundide tõttu suurenes tootlikkus töötatud tunni kohta koguni 6,3 protsenti. Sama kiiresti kasvas ka tööjõu ühikukulu.

Tagasi üles