Mida on Eestil õppida Hong Kongi merendusest

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laev saabumas Kwai Chung konteinersadamasse Hong Kongis
Laev saabumas Kwai Chung konteinersadamasse Hong Kongis Foto: ANTHONY WALLACE / AFP
  • Pürgides rahvusvahelisse laevanduskonkurentsi, tuleks õppida suurimatelt
  • Suurimad laevaregistrid on Panama, Marshalli saared, Libeeria ja Hong Kong

Tahtes olla edukas rahvusvahelises merenduses, peame seadma mitmeid uusi eesmärke, mis esmapilgul ei paista otseselt laevandusega seotud olevat, usub ettevõtluskonsultant ja Mereakadeemia finantseerimise lektor Riina Palu. 

Ajal, mil Eestis valmistus Riigikogu lugema laevanduseelnõu, osales ettevõtluskonsultant Riina Palu Hong Kongi merendusnädalal. Maailma ühe suurima laevandussektoriga erihalduspiirkonna tegevusest ja kogemusest on meil palju õppida, kirjutab Palu. 

Foto: Riina Palu

«MKM ambitsioon muuta Eesti merendussektor ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks on muljetavaldav, sellist valdkonnapiire ületavat initsiatiivi ei ole varem olnud. Laevade Eesti lipu alla kogumist ning seeläbi kaldasektori arendamist võib saata edu, kuid see eeldab riigi majanduses mitmete uute eesmärkide seadmist, mis esmapilgul ei paista otseselt laevandusega seotud.

Kui kõrgel on latt üleilmses konkurentsis ehk milline on riikide merenduse korraldus, kus laevu on registris kõige rohkem? Täna on tipus Panama, Marshalli saared, Libeeria ja Hong Kong, aga igal aastal osa registreid võidab laevu, osa kaotab.

Eestile võiks eeskujuks olla Hong Kong, mille kapitalistlik majandus- ja õiguskorraldus pärinevad Ühendkuningriigilt. 1997. aastal Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkonnaks muudetud Hong Kongi majandus ei toetu ainult merendusele ega logistikale, seal on tipptasemel finantssektor ning elav turismindus.

Hong Kongi administratsiooni juht Carrie Lam rõhutas oma eelmise aasta oktoobris peetud poliitilises kõnes vajadust toetada kõrge lisandväärtusega merendusteenuste arendamist riiklike meetmetega. Lami sõnul on Hong Kong Aasia Vaikse ookeani regiooni olulisim ümberlaadimiskeskus, mille kaubanduse ja logistika peamine edasiviiv jõud on merendus.

Luuakse uued maksumeetmed, et edendada laevade liisimise äri ja merendusega seotud kindlustust, toetatakse globaalsele merendusele vaidluste lahendamisega seotud teenuste pakkumist ja investeeritakse 23 miljonit eurot Merenduse ja Lennunduse Treeningfondi. Et pakkuda paremat toetust laevaomanikele ja reklaamida Hong Kongi, arendatakse laevaregistrit, luuakse regionaalsed bürood teistes riikides ja Hiina linnades.

Tahtes olla edukas rahvusvahelises merenduses, peame seadma mitmeid uusi eesmärke, mis esmapilgul ei paista otseselt laevandusega seotud olevat

Hong Kongi logistiline eelis on asukoht Aasia südames Pärlijõe suudmes, kuid arenenud on ka telekommunikatsioon ja muu infrastruktuur, ühendused maailmaga on mitmekülgsed. Praegu on ligi 10% maailma kaubalaevastikust omanike või peakontorite kaudu seotud Hong Kongiga. Laevanduse konkurentsivõimet toetab lihtne, madal ja ennustatav maksusüsteem, mis julgustab inertses ning mahukas merendusvaldkonnas investeeringuid tegema. Hong Kongi laevaregistri kvaliteedimärgiks on seisuaja lühidus (detention rate). See on kordades väiksem kui maailma keskmine ja annab tunnistust efektiivsetest kontrollidest, mis tagavad laevade vastavuse normidele üle maailma.

Et laevanduspaketi eesmärke täita, tuleb ka Eestis arendada kõiki järgmisi tegevusalasid: merendusõigus, laevaomanike õiguste kaitse, kindlustus, laevade finantseerimine, laevaregister, klassifikatsiooniühingud, laevaremont, laevavarustus, agenteerimine, laevade haldamine, laevade prahtimine, vahendus.

Maailmatasemel tulemusi saavutatakse vaid avaliku ja erasektori koostöös. Ettevõtjatel peab olema põhjus ja huvi Eestis oma äri ajada ning riik peab suutma luua ning tagada majandussüsteemi, mis annab kindluse pikaajalisteks investeeringuteks. Merendustööstuse arengumeetmete kohta leiab näite ka lähemalt. Mis võis kallutada Tallinki ehitama uut laeva Rauma laevatehases? Tasuks vaadelda Soome valitsuse tegevust laeva finantseerimise hõlbustamisel.

Eesti laevaregistrit ning seotud teenuseid saab edu saata siis, kui merendus seatakse riigi prioriteetseks valdkonnaks

Eesti laevaregistrit ning seotud teenuseid saab edu saata siis, kui merendus seatakse riigi prioriteetseks valdkonnaks ning riigivalitsemise stabiilsus ja õiguskindlus tagavad soodsa investeerimiskeskkonna. Oluline on mõista ka merehariduse tähtsust. Kui sooviks on arendada registrit ja seda toetavaid teenuseid, võib kvalifitseeritud tööjõu puudus saada globaalses konkurentsis töökohtade loomisel takistuseks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles