Pangad valimislubadustest: ümmargune jutt, tervikpilt puudub

Pankade makroanalüütikute hinnangul toovad erakonnad oma majandusprogrammides välja liiga vähe välja konkreetseid lubadusi ega paku lubadustele piisavalt katteallikaid.

Eesti Pangaliit korraldab täna ümarlaua, kus pankade makroanalüütikud hindavad erakondade valimisprogramme majanduse arengu vaatevinklist. Arutelu modereeris Urmas Vaino, vestluses osalesid Tõnu Mertsina (Swedbank), Mihkel Nestor (SEB), Tõnu Palm (Luminor) ja Kristo Aab (LHV).

Ühe läbiva valimislubadusena tõid erakonnad oma programmides välja investeeringud taristusse, mis on analüütikute hinnangul kallid ega pruugi olla mõistlikud, nõustusid analüütikud Eesti Pangaliidu ümarlaual.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on erakondade programmid pigem kogumikud üksiklubadusi, mis terviknägemust ei paku. Nestor tõi positiivselt välja Eesti 200 programmi, mis on tema sõnul rohkem läbi mõeldud idee sellest, missugune Eesti majandus olema peaks.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul hämmastas programmides seisvate lubaduste sarnasus erakondade vahel. «Väga tugev konsensus taristuinvesteeringute jaoks, väga kallid investeeringud kõik, mis peaksid iseenesest toetama meie aeglustuvat majanduskasvu lähiajal. Teisest küljest on küsitav, kuidas peab meie tööturg sellele vastu. Tööturg on väga pingeline ja kui nii massiivseid investeeringuid teha, siis teised tegevusalad kindlalt kannataksid,» märkis ta.

«Lubadused on kallid ning pole selgelt näha, kust tulevad need tulud. Järgmiseks korraks võiks olla nii, et kui tehakse programmid, esitatakse lubadused, et tuuakse välja lihtsustatud kalkulatsioon,» märkis Mertsina.

LHV majandusanalüütik Kristo Aabi sõnul tuleb valimisprogrammidest välja, et kõik erakonnad on traditsiooniliselt jäänud ümmarguse jutu juurde ja konkreetseid lubadusi öeldakse vähe välja.

«Maksupoliitika, pensioniteema, investeeringud on need kohad, kus on natukene konkreetsemalt oma nägemust kirjeldatud. Kui rääkida sellest, et kas need programmid majandust edasi viivad, siis need programmid kindlasti ei vii, majandust viivad edasi ikkagi ettevõtjad ja ettevõtjad vajavad arenguks kindlustunnet. Positiivselt oli enamuses programmides ära mainitud maksurahu sisseviimine,» märkis Aab.

Luminori peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on üks oluline prioriteet eestikeelsele haridusele üle minemine. «Suures pildis on number üks küsimus minu jaoks, et nüüd on aeg, kus erakonnad ühiselt laua taga võiksid teha konkreetse sammu, et läheme eestikeelsele lasteaiale ja põhiharidusele üle. Need on need kohad, kus ehitame sidusat ühiskonda ja anname sarnased võimalused osaleda tööturul.»

Mertsina sõnul võiksid erakondade programmid käsitleda enam kapitaliturgude arendamist. «Mis on Eesti majanduse rahastamise vähem arenenud küljeks on see, et meil on kapitaliturud väga väikesed. Oli tehtud ettepanekuid neid arendama hakata, see oli minu jaoks positiivne.»

«Reformierakond oli välja toonud sellise teema, millele teised polnud erilist tähelepanu pööranud, et peaksime välja töötama väljumisstrateegia Euroopa Liidu rahade vähenemise kontekstis,» märkis Mertsina.

Parimatest valimislubadustest tõid analüütikud välja plaani maksukoormuse nihutamiseks tööjõumaksudelt varade maksustamisele, mille tõstatas Eesti 200. Samuti kiitis Aab Eesti 200 Ida-Virumaa tegevuskava. Kõigi analüütikute hinnangul on oluline prioriteet eestikeelne haridus.

Tagasi üles