Valitsus tegi mullu investeeringuid 459 miljoni euro eest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod.
Eurod. Foto: Leonhard Foeger / Reuters/Scanpix

Rahandusministeeriumi esialgsetel auditeerimata andmetel kasutati 2018. aastal riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest 10,11 miljardit eurot ehk 93,4 protsenti planeeritud aasta eelarvest.

Sealhulgas kasutati välistoetusi 774,6 miljonit ehk 72,8 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid sai riik 2018. aastal 10,16 miljardit eurot ehk 98,6 protsenti planeeritust, teatas ministeerium.

Investeeringuid on ellu viidud 458,9 miljoni euro eest ehk 4,5 protsenti kõigist kulutustest. See summa hõlmab valitsuse enda investeeringuid, millele lisanduvad toetuste all kajastatud investeeringutoetused.

Suuremaid investeeringud tehti 260,8 miljoni euro juures hoonetesse ja rajatistesse. Sellest moodustas 162,1 miljonit eurot riigimaanteede remont ja ehitus, sealhulgas 26,9 miljonit eurot Kose–Mäo maantee neljarajaliseks ehitamiseks. 31,6 miljonit eurot suunati kaitseministeeriumi valitsemisala hoonetesse ja rajatistesse, sealhulgas 10,2 miljonit eurot liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku taristusse.

Väiksemal määral suunati hoonete ja rajatiste rajamisse veel 12,5 miljonit eurot sisekaitseakadeemia uue hoone ehituseks, 12,1 miljonit eurot riigikoolide ehituseks, 6,6 miljonit eurot Eesti saatkonna ehitustöödeks Moskvas, 5,2 miljonit eurot idapiiri ehituseks, 4,8 miljonit eurot Euroopa Liidu IT-agentuuri ametihoone ehituseks, 4,6 miljonit eurot Eesti saatkonna ehitustöödeks Roomas. 

Suuremate investeeringute hulka kuuluvad veel 64,6 miljonit eurot kaitseotstarbeliseks erivarustuseks, 50,9 miljonit eurot IT-investeeringuteks ning 31,8 miljonit eurot transpordivahenditesse, sealhulgas 25,1 miljonit eurot laeva ja lennuki soetamiseks.

Poole kulutustest moodustasid toetused 5,02 miljardi euroga, sealhulgas moodustasid sotsiaaltoetused 2,52 miljardit eurot. Nendest suuremad olid 1,79 miljardit eurot pensionid, 508,1 miljonit eurot tasandus- ja toetusfond omavalitsustele, 282 miljonit eurot peretoetused, 242,1 miljonit eurot vanemahüvitis, 229,1 miljonit eurot töövõimetoetused ning 211,6 miljonit eurot vahendid Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Kolmandiku kuludest ja investeeringutest moodustasid muud tegevuskulud kokku 3,16 miljardi euroga. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasi andmist. Nendest suuremad olid 1,22 miljardit eurot sotsiaalmaks haigekassale, 1,1 miljonit eurot

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele, 425,3 miljonit eurot kanded kogumispensioni fondidesse ning 190,2 miljonit eurot töötuskindlustusmakse töötukassale.

Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati 1,47 miljardit eurot, mis moodustas 14,6 protsenti tehtud kuludest ja investeeringutest.  Sealhulgas kasutati tööjõukuludeks 833,8 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 637,9 miljonit eurot. Suuremad kulugrupid olid 774,7 miljoni euroga töötasud, 164,6 miljoni euroga hoonete ja rajatistega seotud kulud, 97,8 miljonit eurot sotsiaalteenused, 81,3 miljonit eurot kaitseotstarbeline erivarustus, 43,7, miljonit eurot lähetuskulud ning 36,2 miljonit eurot sõidukite kulud.

Riigieelarves oli 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga oli 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.

2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustasid välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti. Välisvahendite kogumahust moodustasid ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas aasta lõpu seisuga 1,09 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 647 miljonit, omandireformi reservfondis 29,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 411,5 miljonit eurot. 2

2017. aasta lõpu seisuga võrreldes vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 67,3 miljoni euro võrra ehk 5,8 protsenti. Sealhulgas vähenes likviidsusreserv 71,1 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti ja stabiliseerimisreserv 700 000 eurot ehk 0,2 protsenti ning omandireformi reservifond suurenes 4,5 miljonit eurot ehk 18,1 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles