Kalurid saavad kilu püüdes vett ja vilet

Värske kilu.

FOTO: Maria Joost

Eesti Vabariigi sünnipäeval seisab laual aukohal kilu, mille püük on aga paras katsumus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui teatan emale ja isale mõni päev enne minekut plaanist kalalaeva meeskonda töövarjutada, vaatavad nad mind pika pilguga. Isa ei mõista, miks peaks üks inimene vabatahtlikult sellist asja tegema, ema aga annab kaasa ühe rohelise tableti: «Võta sisse niipea, kui pardale astud!» Ma ei küsi, vaid pistan tableti kotti.

Haun plaani merele minna nädalaid. Helistan pea iga päev Hiiu Kaluri juhile Tanel Estale ja küsin, kas nüüd viimaks pannakse laevamootorile hääled sisse ja on merele minek. Veebruar on kehv püügikuu, sest üks torm järgneb merel teisele. Lõpuks saab kokku lepitud neljapäev, neli päeva enne vabariigi aastapäeva. Kalalaev Tenacious ja meeskond ootavad mind kella kuueks Hiiumaale Lehtma sadamasse.

Tagasi üles