Graafik: Skandaalis Swedbank teenib kopsakat kasumit

Swedbanki kontor Vilniuses.

FOTO: Ints Kalnins / Reuters/Scanpix

Veel mõned aastad tagasi loeti Skandinaaviamaade panku Euroopa ja vaata, et kogu maailma tugevamateks, aga üha suuremaks paisunud rahapesuskandaal on murendanud seda kuvandid järsult.

Veelgi enam, analüütikud on keskendunud majandustulemuste asemel rahapesuskandaalist tulenevate võimalikele riskidele ehk trahvidele ning võimalikule dollariülekannete kõrvalejätmisele, mis põhjustaski Swedbanki aktsia hinna kukkumisele kahe päevaga kokku üle 20 protsendi.

Kui riskid, mis on tegelikult üsna suured, kõrvale jätta, on Swedbanki majandustulemused olnud viimasel kümnendid üsna head. Baltimaade suurim pangandusgrupp sai väga tugevalt räsida finantskriisi ajal. Toona sai pank 10,5 miljardit Rootsi krooni (praeguse kursi järgi miljard eurot) kahjumit ning aktsia hind kukkus ning panga ellujäämine oli küsimärgi all. Olukord oli nii hapu, et sekkuma pidi Rootsi riik, kes omandas 2009. aasta märtsis 3,3 protsenti Swedbanki aktsiatest. Samal ajal sai panga tegevjuhiks Michael Wolf, kes kutsus finantsjuhiks Erkki Raasukese. Wolf tegi lühikese ajaga imet, kriisist suudeti väljuda edukalt ning mõned aastad hiljem peeti Swedbanki edukaimaks kriisist väljunud pangaks Euroopas.

Pidu ei kestnud aga kaua. Panga majandustulemused olid head, aktsia hind hakkas kerkima, aga Rootsi ajakirjandus muutus Swedbanki suhtes üha kriitilisemaks ja kriitilisemaks. Kolm aastat tagasi süüdistati panga kahte tippjuhti kinnisvaratehingute tegemises, kus oli tegemises huvide konfliktiga ning rahulolematu oldi ka panga varahaldusüksuse tegevusega. Varahaldusüksus haldab nimelt investeerimis- ja pensionifonde.

Skandaal päädis Wolfi päevapealt vallandamisega ning uueks juhiks sai Birgitte Bonnesen, kes enne seda oli Balti panganduse juht. Aates 2015. aastast on aktsia siiski suhteliselt stabiilsena püsinud. Tõusu on pärssinud üha tugevnevad regulatsioonid, madalad intressitasemed nii Balti riikides kui ka Rootsis. Oma osa oli ka Danske Banki rahapesuskandaalil.

Kõigile vaatamata on Swedbanki majandustulemused olnud ilusad. Eelmisel aastal kasvasid tulud üheksa protsenti 44,2 miljardi Rootsi kroonini (4,2 miljardit euroni) ning kasum üheksa protsenti 21 miljardi Rootsi kroonini (kahe miljardi euroni).

Ettevõte teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividende 14,2 Rootsi krooni aktsia kohta (aasta tagasi maksis omanikutulu13 krooni aktsia), mis teeb aktsia dividenditootluseks kaheksa protsenti.

Tagasi üles