Eestlaste akutehas Venemaal: praeme siin vaikselt omas mahlas

Tehasehoone Slantsõs.

FOTO: ecorusmetal.com

Eesti ettevõte ehitas Venemaale 32 miljoni eurose pliitehase, kuid nagu idanaabri juures ikka, läheb äri üle kivide ja kändude. «Ega päris normaalse valge inimese loogikaga siin hakkama ei saa,» ütles tehase üks omanik Aare Männa.

Kui üldiselt on Eesti ettevõtjad Venemaalt viimasel ajal pigem välja tagurdanud, siis Ecomet paistis silma mahuka ja julge investeeringuga. Nad avasid 2016. aasta suve lõpus Peipsi järve taga Slantsõs akude ümbertöötlemise tehase, mis annab tööd ligi 100 inimesele ja mille hind küündis 32 miljoni euroni.

Kui tehase avamisele eelnes pikk, pea 10-aastane bürokraatlik kadalipp, mis koosnes erinevate lubade taotlemisest ja ametnike «masseerimisest», siis kergemalt hingata saanud pole ka pärast tehase valmimist. «Ei saa kiidelda, et väga hästi läheb,» Ecomet Investi juhatuse liige Männa.  

Kuigi lootus oli, pole tehas endiselt saavutanud täisvõimsust, vaid töötab praegu umbes 60 protsendi peal. Üks põhjus on toorme ehk pliiakude kallidus, mis ei luba lõpptoodangu ehk pliisulamite maailmaturul konkureerida. «Aga see on Venemaa eripära. Siin ei ole mingit reguleeritud akude korjamist. Siin teeb igaüks, mida tahab. Igasuguseid nurgataguseid põlve otsas sulatajaid, kes turgu solgivad, on nii meeletult palju,» kirjeldas Männa.

Mehe sõnul pole Venemaal ühtegi ametlikku firmat, mis akusid kokku ostaks. «Nad kõik on «kaevurid», kes korjavad akud kokku ja müüvad järgmisele. Kuna igasugu kokkuostjaid ehk vahelülisid on nii palju, ongi lõpphind meie jaoks kõrge,» selgitas ettevõtja.

«Praegu töötamegi selle nimel, et saaks akusid kolmandatest riikidest sisse tuua. Aga ka see on Venemaal mõnes mõttes mõttetu töö,» kurtis Männa. «Enne kustub jõud ära, kui tulemuseni jõuad. Kõik on küll võimalik, aga siis on ametnikke ja muid tegelasi appi vaja. On vaja maksta kalõmmi (altkäemaksu-toim) ja kui seda ei tee, siis praedki seal omas mahlas,» kirjeldas Männa Ecometi hetkeseisu.

Yuppiejumalast töötajad

Lisaks on firmal likviidsusprobleemid. «Et tootmisvõimsust järsult tõsta, on vaja pankadelt laenu saada. Aga meie limiit on täis, mistõttu ka sellega on veidi keerukas,» märkis Männa. «Peame enne teatud protsendi tagasi maksma, et saaks uuesti laenu. Nagu see ikka käib. See kõik võtab aega.»

Kolmanda probleemina tõi ettevõtja välja, et Venemaa tehase juhtkond «on nagu on» ehk mitte võib olla kõige parem. «Üks probleem on nende pädevus, teine aga see, et toormeturg kui selline nõuab üldse veidi teistsugust lähenemist,» rääkis Männa.

Miks siis Ecomet Invest oma inimest pukki ei pane? «Pole tahtnud seda teha,» jäi Männa napisõnaliseks, vihjates Venemaa asjaajamise eripäradele. «Neid sekeldusi pole seal vaja. Püüame üleüldse hästi madalat profiili hoida, et mitte kusagil silma torgata ja seeläbi rasked ajad üle elada,» lootis ta.

Nagu öeldud, tehas siiski töötab ja annab iganädalaselt toodangut. Inimesi töötab tehases kokku üle 90. «Võiks muidugi vähem olla,» arvas Männa. «Aga Venemaa seadused on on sellised, et iga töötaja on yuppiejumal. Et üldse midagi teha, peame garanteerima, et kohalikud saaks tööd, leiba ja matuseid.» Männa rääkis, et kui meie Eesti arvame, et erasektoris kehtivad teised reeglid kui riigisektoris, siis seal eksisteerib ainult riigisektor.  

Männa tõi mängu ka regiooni teise suure akutehase, Eestis Sillamäel asuva Ecometali, mis teenib igal aastal suurt kasumit. Männa oli omal ajal Ecometali asutamise juures ja mängis seal tähtsat rolli. «Ongi nukker praegu vaadata meid ja neid. Nagu Ivangorod ja Narva siin- ja sealpool piiri,» tõi Männa võrdluse ja naeris.

«Nii kaua kui käib Venemaal turu solkimine, ongi raske midagi paremini teha. Ametnikud makstakse kõik kinni. See on lihtsalt Venemaa eripära, millest me enne nii hästi aru ei saanud. Normaalse valge inimese loogika ütleb, et nii need asjad päris ei käi. Aga noh, on nagu on,» võttis Männa asja kokku.

Ecomet Invest AS

Äriregistri andmel esitas Ecomet Invest viimase majandusaasta aruande 2016. aastal. Toona teenis firma hiiglasliku kahjumi – 12,3 miljonit eurot. 2017. aasta aruandest pole kippu ega kõppu. Männa ütles, et varsti tuleb.

Ecomet Invest AS kuulub Aare Männale, Kaido Haamerile, Soome ettevõttele Oy Ingman Finance Able ning Itaalia firmale Engitec Technologies S.P.A.le. Samuti kuulub ettevõtte omanikeringi Ambient Sound Investments OÜ, mis on Skype’i eestlastest kaasasutajate investeerimisfirma. 

Tagasi üles