Kiviõli maade omanik tahab hakata koos keemiatööstusega põlevkivi kaevandama

Kiviõli keemiatööstus.

FOTO: Eero Vabamaegi /

Soojatootja OÜ N.R. Energy, kellele kuuluvad Kiviõli lähistel maad, mille osas on riik alustanud sundvõõrandamise protsessi Kiviõli Keemiatööstuse kasuks, pakub sundvõõrandamise vältimiseks keemiatööstusele kompromissi põlevkivi ühiseks kaevandamiseks.

«Palusime Kiviõli Keemiatööstusele saadetud kompromiss-ettepanekus hiljemalt 1. märtsiks vastust, kas nad on valmis alustama läbirääkimisi, et kaevandada meile kuuluvatest maadelt põlevkivi ühiselt. Kompromissi leidmine säästaks Eesti maksumaksjale sundvõõrandamiseks kuluva vähemalt 1 miljoni eurose rahasumma, lubaks riigiametlikel keskenduda pakilisematele tööülesannetele, säästaks kohtuid uutest vaidlustest ning leiaks teemale kiirema lahenduse,» ütles N.R. Energy juhatuse liige Ahto Tisler.

Tema sõnul on N.R. Energy jätkuvalt seisukohal, et sundvõõrandamise on põhjendamatu ja ebaõiglane, sest küsimuses puudub riigi sekkumiseks avalik huvi ning keemiatööstus peaks maad omanikelt ostma läbirääkimiste teel. «Samas puudub meil regionaalse toasooja tootmisele keskendunud eraettevõttena oskus ja võimalus seista vastu Alexela-sarnase ettevõtte poliitilisele lobbyle riigi tasemel. Seetõttu pakume omalt poolt kompromissi, mis lahendaks tekkinud olukorra,» ütles Tisler.

Tisleri sõnul omandas N.R. Energy omanik kõnealused maad kümmekond aastat tagasi põlevkivi kaevandamise eesmärgil, kuna juba toona oli tegu riigi aktiivvaru hulka kuuluva põlevkiviga ja omanik oli sõlminud eellepingu Kiviõli Keemiatööstuse ostuks ning lootis maade abil tagada tarnekindluse. Kuna tehing jäi pooleli, on maaomanik korduvalt teinud katseid rääkida Kiviõli Keemiatööstuse või selle emafirma Alexela Grupiga läbi maade ostmise osas, kuid keemiatööstus on igasugustest läbirääkimistest hoidunud, kuna taotleb riigi sunni abil maade sundvõõrandamist endale tasuta.

Valitsus võttis 10. jaanuaril toimunud istungil vastu otsuse eraldada 1 miljon eurot Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri maa-alade omandamiseks, et Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstus saaks sealt õlitootmiseks vajalikku toorainet.

Kui riik maaomanikega kokkuleppele ei jõua, kaalutakse viimase abinõuna sundvõõrandamist, kuna praeguse mäeeraldise ammendumisel ähvardab ettevõtet sulgemine ja Kiviõli linna ähvardaks sotsiaalne katastroof.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav.

Tagasi üles