Swedbank: meil ei ole meediasüüdistustele vastamiseks piisavalt teavet (10)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank grupi juht Birgitte Bonnesen.
Swedbank grupi juht Birgitte Bonnesen. Foto: LIIS TREIMANN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Swedbanki tegevjuhi Birgitte Bonneseni sõnul ei ole pank piisavalt teadlik Rootsi ringhäälingu SVT poolt esitatud rahapesu väidete aluseks olevatest andmetest, et neid kommenteerida; pank kinnitab, et nad on rahapesu tõkestamisel teinud kõik neilt nõutava.

«Me ei tea nende 50 kliendi kohta ning see väidetav number - 40 miljardit krooni - ei tule ka tuttavalt ette,» ütles Bonnesen meediale.

SVT ei ole oma väidete alusteks olevaid andmeid pangaga jaganud, aga Swedbank on Bonneseni sõnul täielikult huvitatud kõigest, mis aitaks pangal paremini kahtlaseid tehinguid tuvastada.

Bonnesen lisas, et rahapesu temaatika on kogu pangandussektoris ja igas maailma riigis kõige suurem pankasid puudutav probleem. Samas on Swedbanki spetsiifiline risk rahapesule ärimudeli valiku tõttu aga suhteliselt madalam.

«Me keskendume jaepangandusele oma koduturgudel. Rahvusvahelised arveldused ei ole meie põhiline ärimudel. Mitte-residente on meie klientide seas umbes üks protsent ning enamus neist on Euroopa Liidu residendid,» märkis Bonnesen.

Samuti ei viita rahapesule ka piiriüleste maksete statistika, mis on Bonneseni sõnul püsinud aastate jooksul stabiilsena, muutused on vastanud majanduskonjunktuuri muutustele ning suhtelised suurused Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis on omavahel võrreldavad.

Rahvusvahelise pressikonverentsi alguses ütles Bonnesen, et päev on olnud dramaatiline, samas rõhutas ta, et panga tegevust SVT kajastused kuidagi ei mõjuta.

Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.

Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.

SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.

Swedbanki aktsia langes kolmapäevase kauplemispäeva jooksul 13,6 protsenti 182 Rootsi kroonile pärast seda, kui Rootsi meedia avaldas uudise, et pank on seotud Danske rahapesujuhtumiga.

Eesti finantsinspektsiooni kinnitusel on Swedbanki rahapesukahtlustuse puhul tegemist meediaväljaande hinnangutega, millele pole ametile teadaolevalt uurimisasutused omapoolset hinnangut andnud.

«Nagu ükski teine pank, siis ei saa ega ole ka Danske pank tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis. Kindlasti laekub sinna makseid teistest pankadest, samuti väljub sealt makseid teistesse pankadesse, seega kõnealused kanded võivad puudutada paljusid pankasid, sealhulgas mitmete Euroopa Liidu riikide pankasid. Eeltoodu kehtib ka kahtlase raha puhul,» teatas finantsinspektsioon.

See ei tähenda aga finantsinspektsiooni teatel automaatselt ega ka välista seda, et teoreetilises rahapesukaasuses nii-öelda makseid vastuvõttev pank on pannud toime kuriteo või ka rikkunud pangale kehtestatud nõudeid, mis suunavad panka oma klienti tundma ja kahtlust äratavaid asjaolusid tuvastama.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles