Aastaid kahjumis Eesti põlevkivi lipulaev teenis võimsa kasumi

VKG tootmishooned Kohtla-Järvel

FOTO: Sander Ilvest

Viru Keemia Grupi (VKG) 2018. aasta auditeerimata puhaskasum oli 24,9 miljonit eurot ning kontserni müügitulu kasvas 30 protsendi võrra 209 miljoni euroni.

Viimati lõpetas VKG majandusaasta puhaskasumis õlikriisile eelnenud 2014. aastal. Kasumi ja käibe kasvu peamisteks põhjusteks olid nii paranenud turuolukord kui ka suurenenud tootmismaht, olulist mõju omas ka aktiivne töö kulude juhtimisel, teatas kontsern.

Mullu oli Brenti toornafta keskmine hind 72 dollarit barreli eest ehk kolmandiku võrra kõrgem aasta varasemast. «Esimese üheksa kuuga tõusis Brenti õlihind 30 protsenti, saavutades oktoobri alguseks viimase 4 aasta tipu – 86 dollarit barrel. USA õlitootmise kasv ja märgid maailmamajanduse jahtumisest kukutasid ta aasta lõpuks aga tagasi 53 dollari tasemele. Uus aasta on alanud küll taastumisega, aga sektorile omaselt on raske prognoosida, kas tõus jätkub või pöördub tagasi languseks,» selgitas turul toimuvat VKG finantsdirektor Jaanis Sepp.

Kontserni tootmisüksused töötlesid aastaga ümber ligi 4,76 miljonit tonni põlevkivi, millest saadi üle 620 000 tonni põlevkiviõlitooteid, aastakasv oli seejuures vastavalt 10 ja 13 protsenti. 

Toodangu väljatulek paranes finantsdirektori sõnul eelkõige tänu tehaste töörežiimide optimeerimisele. Toodangu kasvu põhjuseks oli kolme Petroter tehase tööaja kasv 2,6 protsendi võrra 905 päevani ja täiendava Kiviteri vabriku käivitamine aasta keskel.

«Lisaks rekordilistele tootmismahtudele on rõõm tõdeda, et suutsime tõsta ka põlevkivi väärindamise efektiivsust. Toodete väljatuleku suurenemine toorme ühiku kohta parandab meie konkurentsivõimet ning võimalikult madal omahind on pikaajaliselt parim rohi õlituru volatiilsuse vastu,» märkis Sepp.

Põlevkiviõli tootmismahtude tõusuga kaasnes põlevkivigaasidest toodetava elektrienergia toodangu kasv 12 protsendi võrra 466 gigavatt-tunnini. Soojuse müük lõpptarbijatele on viimased kolm aastat püsinud stabiilsena 275 gigavatt-tunni tasemel. Ojamaa kaevandus kasvatas mahtu 6 protsenti ja saavutas maksimaalselt lubatud tootmismahu 4,35 miljonit tonni.

Kontserni investeeringud olid kokku 27 miljonit eurot, millest 19,5 miljonit oli seotud töökindluse tagamisega. Kontserni kuuluv VKG Soojus, mis varustab soojusenergiaga üle 30 000 elanikuga piirkonda, alustas mullu amortiseerunud soojustorustiku ulatuslikku renoveerimisprojekti, mille raames uuendatakse 10 kilomeetrit soojustrasse. 4,4 miljonit eurot maksvat projekti kaasfinantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus 33 protsendi ulatuses. 

Mullu jätkas kontsern välisõhu kvaliteedile suunatud keskkonnaprojektidega. Kaheaastane lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava sisaldab viit meedet, mille eesmärk on puhtam keskkond. Eelmisel aastal lõpetati poolkoksi torukonveieri ehitamine ja sellest ajast toimub kogu koksi ja tuha transport kinniste torukonveieritega. Mõlema projekti investeering moodustab kokku 2,6 miljonit eurot.

Kontserni tegevusest laekus 2018. aastal riigieelarvesse 40 miljonit eurot maksutulu, mis on eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 13 protsendi võrra rohkem. Suurim osa tulenes tööjõumaksudest ehk 17,1 miljonit eurot ja erinevatest keskkonnatasudest 15,6 miljonit eurot, kasv oli vastavalt 7 ja 39 protsenti.  Aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 1767 töötajat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles