Relvatootja sõnul taunis rahandusministeerium tankitõrje hanke korraldust, ministeerium ei nõustu
Täiendatud.

2. jalaväebrigaadi tankitõrje kompanii Lätis viivituslahingutel.

FOTO: Asso Puidet

Pikamaa tankitõrje riigihankel mitte osalenud ent riigilt hanke osas järelevalve alustamist taotlenud Prantsuse relvatootja MBDA teatel jättis rahandusministeerium järelevalve küll alustamata, ent taunis hanke alusdokumentide muutmist ning ei lubaks arvestada Saksa-Iisraeli relavtootja Eurospike'i uue põlvkonna relvasüsteemiga.

«Rahandusministeerium otsustas järelevalvemenetluse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) korraldatud tankitõrjesüsteemi riigihanke osas küll algatamata jätta, kuid seda vaid põhjusel, et RKIK pole veel õigusvastaselt käitunud. Lisaks nentis Rahandusministeerium, et hankija soov rääkida ainsa pakkujaga läbi raketi LR asendamiseks LR2-ga on taunitav, kuna see kahjustaks riigihangete seaduses sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid,» teatas järelevalve menetluse taotluse esitanud MBDA.

«5. veebruaril Rahandusministeeriumile saadetud järelevalveteates suunas Prantsuse-Briti kaitsetööstusettevõte MBDA tähelepanu RKIK-i ebakorrektsele käitumisele, millega soositi tankitõrjerelvade hankimisel selgelt ühte pakkujat. Veelgi kummalisemaks muutis hankemenetluse MBDA hinnangul asjaolu, et nii kaitseminister Jüri Luige kui ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa sõnul oli riigil kavatsus vaidlusaluse hanke raames osta samalt pakkujalt hoopis uuema põlvkonna relvastust, rakette LR2, välistades samas eelnevalt üksnes hinnapõhise hankega ausa konkurentsi,» lisas Prantsuse relvaettevõte.

«Rahandusministeerium leidis oma 15. veebruari vastuses, et järelevalvemenetlust ei saa algatada, kuna RKIK ei ole hankijana veel õigusevastaselt käitunud. Küll aga leidis Rahandusministeerium, et eriti taunitav on läbirääkimiste käigus riigihanke alusdokumentide muutmine nii, et selle tulemusel võiks muutuda huvitatud pakkujate ring. Rahandusministeeriumi hinnangul läheb RKIK-i selline käitumine vastuollu riigihangete seaduses kehtestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtetega,» märkis MBDA.

«Rahandusministeerium märkis, et kui RKIK jätkab hankemenetlust, arvestades pakkuja pakutud tankitõrjesüsteemi koos LR2 rakettidega, siis tuleks lükata see pakkumus tagasi, kuna pakkuja pakutud relvasüsteem koos raketiga LR2 ei vasta hanke tehnilisele kirjeldusele ja vastavusmaatriksile, sest see pole kasutuses mitte üheski NATO liikmesriigis,» lisas Prantsuse ettevõte oma teates.

«Ühtlasi viitas Rahandusministeerium oma vastuses sellele, et riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, mis võimaldaks tulevikus osta raketi LR edasiarendust LR2: «juhul kui hankija soovis, et tal oleks peale riigihanke läbiviimist võimalus vahetada osa hankelepingu esemest uuema ja parema toote vastu, siis oleks tal tulnud see juba riigihanke alusdokumentides ette näha», kuid «hanke alusdokumentide muutmine peale pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud». See tähendab, et vähemalt vaidlusaluse hanke raames saab Eesti riik hankida vaid vanema generatsiooni Iisraeli tankitõrjerakette, mitte sama tootja uue põlvkonna süsteeme. Sellisel juhul saaks Eesti ühest küljest küll NATO-s juba laialdaselt kasutuses olevad tankitõrjesüsteemid, kuid samas seotakse end seitsmeks aastaks tehnoloogiaga, mis on juba täna 20 aasta vanune,» lisas MBDA.

«Kui riik on võtnud omale strateegiliseks eesmärgiks hankida soodushinnaga vanarauda, siis on see arusaadav – iseasi kas ka meie kaitsevõimekuse seisukohast põhjendatud. Küll aga ei ole riigi huvides hankida üht, kuid tegelikult osta teist toodet, välistades eelnevalt hinnapõhise hankega teised pakkujad konkurentsist. See võib maksumaksjale minna väga kalliks maksma,» ütles MBDA-d esindava advokaadibüroo PwC Legali vandeadvokaat Priit Lätt.

Lätti hinnangul peaks hankija Rahandusministeeriumi vastuses antud juhiste põhjal ebaselgete kavatsustega korraldatud riigihanke ise kehtetuks tunnistama, sest vastasel juhul seob Eesti end järgmiseks seitsmeks aastaks juba täna aegunud tankitõrjetehnoloogiaga. "Puht loogiliselt võttes oleks naiivne arvata, et meie tõenäolised vaenlased pole nende aastakümnete jooksul suutnud välja töötada vastumeetmeid NATO-s kõige laialdasemalt kasutatavale tankitõrjeraketile," lisas Lätt.

Rahandusministeerium otsustas mitte algatada järelevalvemenetlust pikamaa tankitõrje hanke osas, sest leidis, et järelevalvetaotluses viidatud võimalike rikkumiste puhul pole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) oma tegevuses riigihangete seadusega vastuollu läinud ning selle algatamiseks puudub seetõttu alus.

Taotluse esitas Prantsuse relvatootja MBDA, kelle väitel oli hange suunatud. MBDA tutvus hanke tingimustega, kuid taotlust hankel osalemiseks ei esitanud. Kaitseinvesteeringute keskus on korduvalt väljendanud kahetsust MBDA otsuse üle, kuna hanke tingimused oleks võimaldanud MBDA-l hankel osaleda, teatas RKIK.

Kontsern ei olnud rahul tankitõrjesüsteemide riigihankega, milles seati nende sõnul ebaõiglasesse eelisseisu Iisraeli Rafaeli poolt toodetav Eurospike tankitõrjesüsteem. «Riigihanke ainsaks hindamiskriteeriumiks oli ühe toote hind, mitte näiteks selle võimekus või hooldus- ja eluringiga seonduvad kulud. Sellega sooviti panna hinnapõhiselt konkureerima 20 aasta vanune Iisraeli tehnoloogia ning kaasaegne Euroopa tipptehnoloogia. Ilmselgelt välistas see juba eos meie võimalused, seega loobusime hankes osalemisest,» märkis MBDA asepresident NATO riikide juures Didier Philippe hankest loobumise põhjenduseks.

Kaitseinvesteeringute keskuse 40 miljoni eurosele hankele pikamaa tankitõrje relvasüsteemide ostuks esitaski ainsana taotluse Saksa firma EuroSpike GmbH, mis ka hankele kvalifitseerus. «RKIK hindab lähinädalatel mahuka pakkumuse vastavust kõigile hankekriteeriumidele. Positiivse hinnangu korral tunnistatakse hange nõuetele vastavaks ning alustatakse pakkujaga detailseid läbirääkimisi,» ütles RKIK-i kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling jaanuaris.

Tankitõrjerelvade hanke puhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega, mille tulemusel on kavas sõlmida seitsme aasta pikkune raamleping. Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega on 40 miljonit eurot.

MBDA on Euroopa kaitsetööstusettevõte, millel peakorter asub Ühendkuningriigis ning kontorid ja tootmisüksused Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ning lisaks USA-s. Tegu on ühisettevõttega, mille omanikeks on 37,5-protsendilse osalusega Prantsuse Airbus, 37,5-protsendilise osalusega Ühendkuningriigi BAE ning 25-protsendilise osalusega Itaalia Leonardo.

MBDA on Eestile varem tarninud tankitõrjesüsteemi Milan ning õhutõrjerakette Mistral.

Rahandusministeerium ei nõustu MBDA väidetega.

Rahandusministeerium lükkab ümber Prantsuse relvatootja MBDA väite, nagu oleks ministeerium tankitõrje riigihanke korraldust tauninud. «Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve juhtis järelevalvemenetlust alustamata jättes hankija tähelepanu asjaoludele, mida tuleb arvestada hankega edasi minemisel. See aga ei tähenda, et ministeerium taunib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) korraldatud tankitõrjesüsteemi riigihanke korraldust, ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja Estella Põllu.

«Rahandusministeerium otsustas jätta alustamata järelevalvemenetluse tankitõrjesüsteemi riigihanke osas, kuna RKIK pole järelevalveteates nimetatud rikkumisi toime pannud,» toonitas Põllu.

«5. veebruaril Rahandusministeeriumile saadetud järelevalveteates juhtis Prantsuse-Briti kaitsetööstusettevõte MBDA tähelepanu, et RKIK võib tankitõrjesüsteemi riigihankes tunnistada vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava relvasüsteemi koos raketiga LR2.  Rahandusministeerium märkis vastuskirjas, et hankijal pole võimalik rääkida pakkujaga läbi raketi LR asendamiseks LR2-ga, kuna rakett LR2 ei vasta tehnilisele kirjeldusele. RKIK saab jätkata hankega vastavalt hanke alusdokumentides märgitud tingimustele,» ütles Põllu.

Tagasi üles