Graafik: erakonnad lubavad miljardite eest, aga katet ei kusagilt

Fotol vasakult Kristina Kallas, Mart Helme, Helir-Valdor Seeder, Jüri Ratas, Kaja Kallas, Jevgeni Ossinovski

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Rahandusministeerium avalikustas täna erakondade valimislubaduste analüüsi, millest selguses, et kulukaid lubadusi anti hoogsalt, kuid katteallikaid ei tahtnud erakonnad välja pakkuda. 

 

Kõige rohkem katteallikaid leiab Vabaerakonna programmist. Näiteks kaotaks erakond ühe katteallikana praeguse teise pensionisamba ja võimaldaks sealt inimestel raha välja võtta. Ministeeriumi hinnangul oleks lubaduse positiivne mõju riigi eelarvele 343 miljonit eurot. Kõige kallimaks läheks aga maksma erakonna lubadus tõsta õpetajate palka vähemalt 1,5-kordse Eesti keskmise tasemeni, mis maksaks riigile aastas 260 miljonit eurot.

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensioni- ja õpetajate palgatõus. Keskmise pensioni kergitamine 700 euro peale maksaks 320 miljonit eurot ning õpetajate miinimumpalga tõstmine 2000 euro peale tekitaks riigieelarvesse aastas 220 miljoni euro suuruse mõlgi. Katteallikaid on sotsidel kaks - maa korralise hindamise läbiviimine, mis tooks eelarvesse 300 miljonit eurot ning luksusautode maksustamine, mis annaks juurde 25 miljonit eurot.

 

Reformierakonna kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionitõus, kuus 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine ning põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine. Lubaduste hinnalipikud on vastavalt 266 miljonit eurot, 247 miljonit eurot ja 200 miljonit eurot aastas. Lubadustega, mis tooks riigieelarvesse tulu, on Reformierakonnal kehvasti. Programmis on neid kirjas vaid üks - vähendada avaliku sektori töötajate arvu 4000 inimese võrra ning sellelt säästaks riik 89 miljonit eurot aastas.

 

Keskerakond on ainus, kes ühtegi tulu toovat lubadust valimisprogrammi ei kirjutanud. See-eest kulusid on mitmeid. Kallimateks valimislubadusteks on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt pensionitõus, lastetoetuste suurendamine, õpetajate palgatõus ja põhimaanteede 2+2-rajaliseks ehitamine. Viimane läheks hinnanguliselt maksma 200 miljonit eurot aastas. Ministeerium märgib ka, et lubadusel oleks positiivne mõju transpordile, ehitussektorile ja majanduskasvule. Samas lisab ministeerium, et kuna 2020. aastal alustatakse Rail Balticu ehitamisega, võib lisanduv ehitustööde maht tekitada ehitusressurside ebapiisavuse.

 

Erakond Isamaa kallimad valimislubadused on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt seotud tee-ehitusega, kaitsekulutuste suurendamisega ja teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamisega. Kaitsekulude tõstmine 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) tekitaks eelarvele 113 miljoni eurose kulu aastas. Ministeerium lisab, et kuna lubaduse mõjul lisanduks tõenäoliselt palju imporditud vahendeid, siis oleks mõju Eesti SKP-le vähene. 

 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kulukaim valimislubadus trumpab kõik teised erakonnad. EKRE lubab tõsta nelja aasta jooksul pensioni kahekordseks ehk ligikaudu 800 euroni. Selle lubaduse negatiivne rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile oleks aastas 594 miljonit eurot. Erakonna plaan alandada käibemaksu 15 protsendile alandaks ka inflatsiooni, kuid selle negatiivne mõju eelarvepositsioonile oleks 570 miljonit eurot.  Tuluallikatena on EKRE välja toonud ettevõtete sõiduautode automaksu kehtestamise ja Rail Balticu projekti lõpetamise, mis lisaksid riigieelarvele vastavalt 84 ja 85 miljonit eurot aastas.

 

Eesti 200 lubab vabastada vanaduspensionieas inimeste tulu sotsiaal- ja tulumaksust. Ministeeriumi hinnangul oleks negatiivne mõju riigi eelarvele sotsiaalmaksu osas 256 miljonit eurot aastas ning tulumaksu osas 162 miljonit eurot aastas. Samas suurendaks see ministeeriumi analüüsi kohaselt vanemaealiste tööjõupakkumist ning mõjuks positiivselt tarbimisele. 400 miljoni eurose hinnalipiku kleepis ministeerium erakonna lubadusele ehitada riigimaanteede põhitrassid 2+1-rajaliseks.

 

Eestimaa Roheliste kallimad valimislubadused on rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt seotud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, mahetoidu käibemaksumäära vähendamise ja pensioni tõstmisega. Rohelised lubavad tõsta tulumaksuvaba miinimumi vähemalt 600 euroni. Samuti peab nende hinnangul olema järgmisest aastast kuni 600-eurone pension tulumaksuvaba sõltumata sellest, kas inimene töötab või mitte. Rahandusministeeriumi hinnangul oleks lubaduse rahaline mõju valitsussektori eelarvepositsioonile -365 miljonit eurot, kuid lubadusest võidaksid rohkem kõrgema sissetulekuga inimesed, mistõttu kasvaks ühiskonnas sissetulekute ebavõrdsus. Mahetoidu käibemaksumäära vähendamine ja mahetootjatele 10-protsendilise sotsiaalmaksusoodustuse kehtestamine mõjutaks eelarvepositsiooni aastas 235,2 miljoni euro võrra. Rohelised ei ole unustanud ka tulusid. Näiteks tahaks erakond, et kanepi tarvitamine oleks riiklikult reguleeritud ning sarnaselt alkoholile ja tubakale maksustatud. Ministeeriumi hinnangul panustaks lubadus riigieelarvesse aga vaid 1,4 miljoni euroga.

 

Elurikkuse erakonnal on rahandusministeeriumi hinnangul valimisprogrammis vaid kaks lubadust, mille mõju eelarvepositsioonile oli võimalik hinnata: teadusrahastuse suurendamine ning Rail Balticu ehitamise rahvahääletusele panek. Erakond tõi konkreetselt välja, et Rail Balticu praeguse projektiga peaks aja maha võtma, et leida mõistlikum lahendus. Rahandusministeerium hindab selle lubaduse positiivset rahalist mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 85 miljonile eurole, võttes aluseks Rail Balticu riigipoolse kaasfinantseerimise mahu, mis vabaneb, kui projektiga edasi ei minda. Erakond lubab sarnaselt teiste parteidega teaduse rahastamise tõstmist 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), lähtudes OECD teadus- ja arendustegevuse käsitlusest. Kuna rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on SKP 2020. aastal 28,6 miljardit eurot, hinnatakse lubaduse negatiivset mõju eelarvepositsioonile 102 miljonile eurole.

Tagasi üles