Kõrge maks pani ka maavarade piirikaubanduse vohama (3)
18. veebruar 2019, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti mäetööstusi ja ehitusmaterjalide tootjaid koondavad ühendused pöördusid rahandusminister Toomas Tõniste poole seoses naaberriikidest kõrgemate ehitusmaavarade tasumääradega, mis vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet eelkõige Lätiga.
«Ehitusmaavarade kaevandamise ja ehitusmaterjalide tootmise sektorites on välja kujunenud kaevandamisõiguse tasude liigkõrgetest määradest tingituna olukord, kus Eesti ettevõtted ei ole enam konkurentsivõimelised. Näiteks on tekkinud olukord, kus naaberriikide Eesti ja Läti ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärad erinevad oluliselt, kahjustades seeläbi suurel määral meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendades riigi sissetulekuid,» seisab Eesti Ehitusmaterjalide Liidu tegevdirektori Enno Rebase ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimehe Rein Voogi pöördumises rahandusminister Toomas Tõnistele.
Mehed märgivad, et Lätiga võrreldes on Eesti kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, muutes piirialadel konkureerimise pea võimatuks ning suunates mineraalsetest materjalidest toodete tootmist Lätti.
Näiteks on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu 4,3 korda kõrgem – vastavalt 0,36 eurot kuupmeetrist Lätis ja 1,44 eurot kuupmeetrist Eestis –, ehituslubjakivi tasumäär 8,4 korda kõrgem (0,28 ja 2,36 eurot kuupmeetrist) ning ehitusdolomiidi tasumäär 11,2 korda kõrgem (0,21 ja 2,36 eurot kuupmeetrist).
«Soomes puudub sarnane riiklik kaevandamisõiguse tasu sootuks. Eestis kehtiv iga-aastane umbes 5-protsendiline kaevandamisõiguse tasumäära tõus ei ole jätkusuutlik ega ka mingilgi määral majanduslikult põhjendatud. Samuti on praegused kaevandamisõiguse tasu määrad viinud olukorrani, kus Lõuna-Eesti objektidele tuuakse liiva ja kruusa Lätist, mille tõttu kahanevad Eesti poole ettevõtjate võimalused töö tegemiseks ning riik jääb ilma kaevandamisõiguse tasust,» kirjutavad Rebane ja Voog ministrile saadetud pöördumises.
Kuna põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja seetõttu on sektor saanud tugeva positiivse süsti, teevad mäetööstused ja ehitusmaterjalide tootjad rahandusministeeriumile ettepaneku uuendada ja nüüdisajastada ka ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasude süsteemi.