Toomas Tõniste pettumus: rahapesu tõkestamise plaan peideti sahtlisse

Toomas Tõniste.

FOTO: Madis Sinivee

Riigikogu õiguskomisjon otsustas sel nädalal lõpetada valitsuse poolt heaks kiidetud rahapesu tõkestamist tõhustavate seadusemuudatuste menetlemise, mis kerkisid päevakorda Danske rahapesuloo tuules, mistõttu jääb see eelnõu järgmist valitsuse ja riigikogu koosseisu ootama.

Rahandusminister Toomas Tõniste on pettunud, et riigikogu õiguskomisjon otsustas rahapesu tõkestamist puudutavaid muudatusi enam edasi mitte menetleda. «Täna ei tohiks kellelgi olla kahtlust selles, et rahapesu tõkestamine on riiklikult oluline küsimus. Aga ainult sõnadest võitluseks ei piisa, järgnema peavad ka reaalsed sammud ja rahapesu ühiskonnaohtlikkust arvestades ei saa nendega viivitada,» teatas minister pressiteate vahendusel.

Tõniste märkis, et siin ei ole küsimus pöörtõendamises, sest rahandusministeerium oli valmis selle eelnõust vajadusel välja võtma ja eraldi menetlema. «Mõistame, et pöördtõendamise näol on Eesti õiguskorra jaoks tegemist olulise sammuga, mis võib vajada lisaarutelusid,» sõnas Tõniste. «Küll aga jäävad minu jaoks selgusetuks takistused finantsvaldkonna karistuste karmistamise puhul, mida on ette valmistatud juba aastaid, samuti krüptovaraga seotud muudatused. Olen väga pettunud, et niivõrd vajalik muudatuste pakett nüüd järgmist riigikogu koosseisu ootama jääb.»

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Toomas Vapper selgitas, et ajal, kui võimaliku rahapesuga seotud summad ei ole enam kellelegi saladuseks, võib praegu kehtivate seaduste kohaselt kohaldada füüsilisele isikule väärteo eest rahatrahvi kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

«Vaid mõnel eraldi juhul on võimalik määrata kuritegude puhul ka maksimaalselt 400 000 eurot trahvi. On ilmselge, et võimalik saadav kasu seaduserikkumisest ja selle eest ähvardavad karistused ei ole praegu kuidagi proportsionaalsed ja sellised karistusmäärad ei mõju vajaliku heidutusena,» ütles Vapper.

Eelnõuga nähakse ette kuni kolm rahatrahvi määramise võimalust, milleks oleksid fikseeritud ülemmäär (näiteks kuni 5 miljonit eurot) kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa või kuni 10% juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest.

Ka krüptovaraga seotud ohtudele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu tõkestamisega seotud asutused kui rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon. Seetõttu on rahandusministeeriumi hinnangul oluline karmistada esimesel võimalusel täna kehtivat virtuaalvääringu tegevuslubasid puudutavat regulatsiooni, vältimaks Eesti riigi hea rahvusvahelise digikuvandi kahjustamist selle kaudu.

Eile riigikogu menetlusest välja kukkunud eelnõu kohaselt kontrolliks rahapesu andmebüroo edaspidi ettevõtja juhtorgani liikmete tausta ja sobivust, lisaks nähti ette tingimus, et ettevõtja asukoht ja peakontor või filiaal peavad asuma Eestis.

Nn pöördtõendamise näol on tegemist rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni üksmeelselt heakskiidetud meetmega, mis annab rahapesu andmebüroole võimaluse piirata halduskohtu kontrolli all rahapesu kahtlusega vara käsutamist täiendavalt ühe aasta võrra, pannes samas tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule. Meede on eriti oluline näiteks nendel piiriülestel rahapesu kahtlusega juhtudel, kus Eesti ametiasutustel on vara kuritegelikku päritolu praktiliselt võimatu tõendada, millele on teiste hulgas tähelepanu juhtinud ka riigikogu õiguskomisjon ise.

Vapper märkis, et rahandusministeerium tegeleb kogu muudatuste paketiga aktiivselt edasi. «Loodame, et riigikogu järgmine koosseis leiab võimaluse need eelnõu esimesel võimalusel uuesti menetlusse võtta.»

Tagasi üles