Ansip: EL jõudis autoriõiguste reformis esialgse leppeni

Euroopa Liidu lipud

FOTO: Kai Pfaffenbach / Reuters/Scanpix

Euroopa Liit jõudis kolmapäeval esialgse leppeni bloki autorikaitse normide reformis, teatas EL-i digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip.

Euroopa Parlamendi ja 28 liikmesriiki koondava EL-i Nõukogu esindajad sõlmisid esialgse kokkuleppe pärast kolme päeva kestnud kõnelusi, mida juhtis Euroopa Komisjon.

Lepe vajab veel europarlamendi saadikute ja EL-i nõukogu heakskiitu enne mais toimuvaid europarlamendi valimisi.

«Autorikaitses jõuti leppeni. Eurooplased saavad viimaks kaasaegsed ja digiajastuks sobivad autorikaitse normid, millel on käegakatsutav kasu kõigile: tagatud õigused kasutajatele, õiglane tasu loojatele, reeglite selgus platvormidele,» teatas Ansip Twitteris.

«Esmakordselt sätestatakse Euroopa autoriõiguste normidesse autorite ja esitajate õiglane tasustamine,» lisas ta.

Ansipi sõnul annavad reeglid inimestele «rohkem võimalusi kasutada ja saada ligi autorikaitsega materjalidele täieliku õigusliku kindlusega. Väljendusvabadus on tagatud ning kasutajad saavad jõu kiirelt vaidlustada nende sisu õigustamatu eemaldamise platvormilt.»

Komisjon tegi reformiettepaneku 2016. aasta septembris. Muudatuste eesmärk on tuua autorikaitse reeglid digiajastusse, kuid need läitsid tulise vaidluse liikmesriikide vahel, meediafirmade ja internetihiidude vahel.

Leppe alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale «autoriõigusega kaasnevate õiguste» alusel tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.

Uudisteagentuurid argumenteerisid, et internetihiiud nagu Facebook ja Google teenivad nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad.

See läitis heitluse ühelt poolt veebipõhise sisu eest tasu nõudnud meedia ja sisuloojate ning teiselt poolt Ränioru hiide kaitsnud lobistide ja neid toetanud veebivabaduse aktivistide vahel.

Europarlament toetas autoriõiguste muutmise eelnõu mullu septembris, kuid see takerdus EL-i liikmesriikide vahelistesse kõnelustesse. Üheks peapõhjuseks olid Prantsusmaa ja Saksamaa erimeelsused.

Tagasi üles