Roheline tuli Eesti merendusele: laevanduseelnõu sai seaduseks

  • Riigikogu võttis vastu seadustepaketi Eesti merendusele restardi tegemiseks
  • Meremeeste tulumaksusoodustus taastab Eesti lipu konkurentsivõime laevanduses
  • Laevandusseaduse rakendumine loob Eestis sadu uusi kõrgepalgalisi töökohti

Laevajuhtide Liidu juhatuse liige Tauri Roosipuu, Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas ja Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber Riigikogus pärast laevanduseelnõu vastuvõtmist.

FOTO: Jane Niit

Riigikogu võttis vastu laevanduseelnõu, millega Eesti merendusringkonnad loodavad alustada kunagi tugeva, ent tänaseks hääbunud Eesti laevandussektori taaselustamist ja muuta Eesti ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks merendusriigiks.

«Võimas! 77 poolthäält ja mitte ükski saadik ei hääletanud vastu. Tegemist on suurepärase stardipauguga Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise suunal ning nüüd on vaja jätkata tööd, et täita soovitud eesmärk ja tuua seitsme aastaga Eesti lipu alla vähemalt 300 laeva,» kommenteeris seaduse vastuvõtmist Riigikogu rõdul jälginud Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas. 

Rene Arikas: «Tegemist on suurepärase stardipauguga Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise suunal ning nüüd on vaja jätkata tööd!»

Laevanduseelnõu nime all tuntuks saanud eelnõu on seadustepakett, millega muudeti korraga mitut merendusvaldkonda reguleerivat seadust. Muudatuste eeldatav kogumõju on kogu merendusklastri käibe suurendamine, uute kõrgepalgaliste töökohtade loomine ning uute maksutulude tekkimine riigieelarvesse, kui kaubalaevad jälle Eesti lippu ja laevandusregistrit hakkavad kasutama. 

Seaduse toimemehhanism on mitmeastmeline ning selle rakendamisega kaasnevad põhilised muudatused on, et Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade meremeeste töötasu tulumaks viiakse 0-protsendiliseks ning laevaomanikele pakutakse võimalust maksta ettevõtte tulumaksu asemel laeva suurusest sõltuvat aastatasu ehk tonnaažimaksu. 

Veeteede ameti arendusosakonna juht Eero Naaber on varem selgitanud, et tonnaažimaks ja meremeeste töötasude erirežiim on ühe paketi osad, kuid sisuliselt ei ole nad omavahel seotud. «Kuid need on siiski sama paketi osad, mille eesmärk on muuta Eesti laevandus konkurentsivõimelisemaks. Meremeeste töötasude erirežiim on suunatud sellele, et laevad tuleksid Eesti lipu alla. Tonnaažimaks on alternatiiv ettevõtte tulumaksule ja on suunatud sellele, et Eestisse tuleksid laevanduse kaldaettevõtted,» tõi Naaber välja kaks samas seadusepaketis sisalduvat erinevat mõjumehhanismi. «Mida rohkem on laevu Eesti lipu all, seda parem on Eesti kui mereriigi kuvand maailmas ja tekitab suurema huvi Eesti kui kaldakontorite asukohamaa suhtes. Seega aitab 0-protsendiline meremeeste tulumaks kaasa, et Eestisse tekiks laevanduse kaldakontorid. Kokkuvõttes aitavad nii madalad tööjõumaksud kui tonnaažimaks kaasa Eesti laevandussektori arengule ja tulu suurenemisele laevanduselt kui majandusharult,» seletas Naaber laevanduseelnõu eri osade koostoimet.

Rene Arikase hinnangul suurendaksid lisanduvad töökohad ja uued ettevõtted merenduse kaldasektoris Eesti SKT-d 10 aasta jooksul hinnanguliselt kuni 2 protsenti. 

Minister Kadri Simson ütles laevanduseelnõu esimesel tutvustamisel, et MKM loodab sellega tuua Eesti lipu alla 300 suurt laeva. 

Laevaturvaettevõtte ESC GS omanik Jaanus Rahumägi aga ütles, et eesmärk peaks olema vähemalt 1000 suurt laeva, alla selle pole mõtet punnitada.

Tagasi üles