Hangetega vusserdanud maanteeamet tahab riigi reservist miljoneid

Maanteeameti hankevead läksid neile kalliks maksma.

FOTO: Mailiis Ollino

Maanteeamet palub vabariigi valitsuse reservist 2,1 miljonit eurot seoses kohustusega tagastada Ühtekuuluvusfondist saadud mitteabikõlblikud toetused.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 2016. aasta lõpus tehtud projektiauditite lõpparuannete alusel rikkus maanteeamet kolme riigihanke hankemenetluse korda. Nimelt tulnuks need korraldada rahvusvaheliste hangetena, selgub valitsuse korralduse eelnõust.

Kuna TJA ega maanteeamet korraldusasutuse poolt tuvastatud rikkumistega ei nõustunud, algatas Euroopa Kontrollikoda auditeerimise veendumaks, kas rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond on hangete kaasusi õigesti hinnanud. Novembris edastas kontrollikoda lõpparuande, milles uusi asjaolusid ei ilmnenud, seega kinnitati, et rikkumine on tuvastatud ja rakendatav finantskorrektsioonimäär õiglane.

Tallinna–Paldiski maantee lõikude 18,8-24,9 kilomeetril ning 37,4-46,8 kilomeetril rekonstrueerimiseks kuulutatud hangete ning Tartu läänepoolse ümbersõidu esimese ehitusala ehituse hankel pidanuks maanteeamet siseriiklike hangete asemel kasutama rahvusvahelist hankemenetlust.

Maanteeametile eraldati tehnilise järelevalve ameti ehk rakendusüksuse poolt toetuseid kokku 2 141 675,32 eurot, millest esimesel hankel kuulub mitteabikõlblikust summast 1,2 miljonist eurost tagasimaksmisele pisut üle miljoni euro. Teisel hankel oli mitteabikõlblik summa 607 600 eurot ja tagasimaksmisele kuuluv toetuse osa 516 500 eurot ning viimasel hankel kuulub tagasimaksmisele 597 900 eurot 703 400-eurosest mitteabikõlblikust toetusest.

Riigieelarveliste vahendite baasilt pole maanteeametil võimalik tagasimaksmisele kuuluvat toetuse osa maksta, kuna valitsuse septembris kinnitatud riigimaanteede teehoiukava aastateks 2018–2022 on täitmiseks ette planeeritud ja osaliselt juba ka lepingutega kaetud.

Tagasi üles