Täna selgub Eesti Panga uus president

Eesti Panga nõukogu asub valima uut presidenti.

FOTO: Konstantin Sednev / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Eesti Panga nõukogu eesotsas Mart Laariga hakkab teisipäevasel nõukogu koosolekul arutama võimalikke presidendi kandidaate ning seega võib selguda ka järgmine keskpanga president.

Kaheksast liikmest koosnevas nõukogus on edukal kandidaadil vaja saada vähemalt viie nõukogu liikme toetus. Kandidaat peab seejärel läbima kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mis kestab umbes kolm kuud.

Keskpanga nõukogu liikmed on keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaatidena üles seadnud Swedbank Eesti juhi Robert Kitti, praeguse keskpanga asepresidendi Madis Mülleri ja rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi.

Kitt on juhtinud Swedbank Eestit alates 2015. aastast. Varem juhtis ta 2010. aasta juulist 2014. aasta detsembrini Swedbanki ettevõtete pangandust, kuuludes samas ka panga juhatusse. Oktoobrist 2008 kuni juhatuse liikmeks valimiseni töötas ta samas pangas varahaldustoodete divisjoni direktorina.

Ta on töötanud ka 2003–2008 Hansa Investeerimisfondide fondijuhina ning 1999–2003 LHV Varahalduse fondijuhina, enne seda Hansa Aktivate Juhtimise AS-is, Eesti Investeerimispangas ning Põhja-Eesti Pangas.

Samas on Kitt aktiivne olnud ka teadussfääris. Perioodil 2013–2015 töötas ta Tallinna tehnikaülikooli (Taltech) küberneetika instituudis täis- ning 2002–2013 osakoormusega teadurina ning aastatel 2005–2007 tehnikaülikooli majandusteaduskonnas rahanduse ja panganduse õppetooli erakorralise dotsendina, varasemalt perioodil 2001–2005 lektorina.

Kitt lõpetas 1999. aastal kiitusega tehnikaülikooli bakalaureuseõppe, 2001. aastal sai ta majandusteaduste magistrikraadi ning 2005. aastal pälvis Tallinna tehnikaülikoolist loodusteaduste doktori kraadi tööga "Üldistatud Mastaabi-invariantsus majanduslikes aegridades".

Müller on töötanud Eesti Panga asepresidendina alates 2011. aastast, enne seda oli ta aastatel 2006–2011 firma International Finance Corporation (IFC) portfellijuht, tegeledes aktsiainvesteeringutega. Perioodil 2003–2006 töötas ta Maailmapanga juures Põhjamaade-Balti valijaskonna tegevdirektori nõuniku ja vanemnõunikuna. Varem on ta töötanud ka pea- ja rahandusministri majandusnõunikuna ning konsultandina.

Alates 2014. aastast on ta ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu (SSM) nõukogu liige. Ta on alates 2011. aastast ka Eesti Panga esindaja erinevates rahvusvahelistes foorumites, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Keskpanga turu infrastruktuuride kõrgetasemeline töörühm, euro jaemaksete nõukogu ja Põhja-Balti valijaskonna rahandus- ja finantskomitee Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF).

Mülleril on USA George Washington University juures magistrikraad rahanduses, mille ta sai 2006. aastal, 1999. aastal lõpetas ta rahvusvahelise ärijuhtimise, panganduse ja rahanduse alal Estonian Business Schoolis. Tal on ülemaailmne Financial Risk Manager (FRM) litsents ning ka Chartered Financial Analyst (CFA) litsents.

Ross sündis 26. juulil 1971 ning lõpetas 1993. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tootmise ökonoomika ja juhtimise erialal. Sotsiaalteaduste magistrikraadi sai ta Stockholmi Ülikoolist. Rahandusministeeriumi asekantslerina on ta töötanud 2013. aastast, varasemalt töötas ta Eesti Panga asepresidendina ning ka Soome keskpanga juures.

Enne asekantsleriks asumist töötas Ross Soome Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna nõunikuna rahapoliitika väljatöötamise ning euroala majandusolukorra ja -poliitika seire valdkonnas. Soome Pangas alustas ta tööd 2011. aastal. Samal ajal nõustas ta peaminister Andrus Ansipit, analüüsides aastate 2007–2009 kriisikogemust.

Aastail 1992–2011 töötas Märten Ross Eesti Pangas, olles 2000–2011 asepresident. Enne seda oli ta tööl keskpangapoliitika osakonnas, alates 1998. aastas juhataja kohusetäitjana ja juhatajana. Ross on tegutsenud ka Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli juures lektorina.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ametiaeg lõppeb tänavu 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Seaduse mõistes saab Eesti Panga presidendi kandidaadi staatuse isik, kellele nõukogu on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku. Keskpanga presidendi nimetab ametisse Eesti Vabariigi president.

Tagasi üles