Taani ettevõtja: eestlastele meeldib minna Egiptusesse või Hispaaniasse reisile, kuid samade riikide inimesed pole siin teretulnud

FOTO: ARDI TRUIJA /

Taanlasest ettevõtja Dennis Ulrik Kristensen sattus Eestisse tööle küllaltki juhuslikult 1990ndate lõpus, kuid elab ja töötab tänaseni siin, juhtides Sindis lõnga värvivat aktsiaseltsi Danspin. Nüüdseks on kogu tema elu seotud Eestiga – siin on tema kodu, abikaasa ning neli last. 

Kristensen kolis 1998. aastal Rakverre. «Mäletan hästi, et saabusin tööalaseid eesmärke täitma Eestisse kolmapäevasel päeval ning oma tulevast naist kohtasin juba reedel. See, et töised ja eraelulised võimalused kokku kasvasid, on ilmselt ka üks suur põhjus, miks minu side Eestiga on muudkui süvenenud ning olen endiselt siin,» rääkis ta.

Kultuuriliste erinevuste tõttu ei võetud taanlast just kõige paremini vastu. Kristenseni enda sõnul on eestlaste ettevaatlikus hoiakus süüdi välismaalase ise, kes suhtuvad kohalikesse arrogantselt. «Tihtilugu kolitakse välismaalt Eestisse koos mõne ettevõttega ning neist saavad kiiresti juhid – mõeldaksegi, et olen ülemus ning sekretär tõlgib ja vahendab kõike, mis ettevõttes toimub. See tähendab, et filter on pidevalt vahel – sa võid olla ükskõik, kui hea ja tark, kuid see ei aita kaasa sisse elamisele ning omaksvõtmisele. Samuti peetakse välismaalastest juhte n-ö eliiti kuuluvaks ehk eestlased hoiavad automaatselt distantsi. Välismaalased peaksid ise olema natukene alandlikumad ning näitama, et neile läheb siinne rahvas korda,» rääkis ta.

Võõrtööjõusse suhtub Kristensen hästi, sest tema sõnul tuleb kuskilt oskused ja teadmised leida. «Paraku on eestlastel väga tugev välise hirm. Näiteks, kui oleme välistöölisi palganud, siis on tulnud teised töötajad minult küsima, kas vastab tõele, et nad saavad sama palka või boonust nagu meie. Esimesel korral see üllatas. Vanast mõtteviisist lahtisaamine on samuti üks põhjus, miks Eesti peaks olema rohkem avatud välismaalaste kaasamisele. Minu jaoks on naljakas, kuidas eestlastele meeldib minna Egiptusesse või Hispaaniasse reisile, kuid kui sama riigi inimesed peaksid tulema siia, siis see ei ole teretulnud,» rääkis ta.

Kristenseni arvates on vaja laiapõhjalist selgitust, et mõttelaad muutuks. Seda peaks tema sõnul tegema nii poliitikud, meediaesindajad kui ka teised. «Näiteks, kui kõik ukrainlased, kes siin tööl on, ükspäev lahkuksid, siis tabaks Eesti majandust suur tagasilöök. Paratamatult on meil teatud valdkondades oskuste ja teadmiste puudus ning Eesti haridussüsteem nendes valdkondades nõrk. Näiteks elektrikud, mehaanikud, ehitajad jne. Selle mõistmine ja sellega arvestamine on aga nõrk,» rääkis ta.

Tagasi üles