SEB: odav Eesti ehitaja ei jää Soome haagiselamusse igaveseks

Kalevipojad ei ole enam lihtsalt Soomes töötavad eestlased, vaid nende elu ongi jagatud kahe riigi vahel.

FOTO: Erik Prozes

Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustöö Põhjamaades. Täna pole sealne kinnisvaraturg aga enam sugugi nii pilvitu, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti oluliste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Norra majandust on lähiminevikus ühendanud aktiivne kinnisvaraturg, eriti elamuehitus. Selle mõju on tuntav ka meil. Ühelt poolt on lähivälismaal ehitamas käimine olnud traditsiooniline elatusallikas paljudele Eesti inimestele. Teisalt eksporditakse neisse riikidesse oluline osa meie tööstustoodangust, millest omakorda on suur osa kinnisvaraturu aktiivsusega seotud.

Eluliselt tähtis on Põhjamaade turg kuulsale puitmajatööstusele. Eelmisel aastal müüdi Soome, Rootsi ja Norra 63 protsenti kogu toodangust. Mõju puidutööstusele on veelgi laiem – kaubaks läheb puitplaate, laudu, prusse, aknaid jpm. Lisaks veel erinevad ehitussegud, elektritarvikud ja lõpuks mööbel, mis uute kodude sisustamiseks kulub. Kui paljud Põhjamaadesse eksportivad ettevõtted on haaratud mõne sealse ettevõtte väärtus­ahelasse allhankija rollis, siis näiteks puidusektoris on mitmed Eesti ettevõtted suutnud edu saavutada omaenda kaubamärki kasutades, mis lubab toote lõpphinnast rohkem endale jätta.

Rootsi kinnisvaraturg on järsult aeglustunud

Kõigis kolmes Põhjala riigis on viimastel aastatel valitsenud enneolematu ehitusbuum. 2017. aastal ületas Soomes ehituse mahuindeks eelneva 10 aasta keskmist 17% võrra, Rootsis 12% võrra ja Norras lausa 20% jagu. Tänaseks on pilt aga muutunud. Ehk kõige enimräägitud näiteks on Rootsi, kus eelmisel aasta kolme kvartali jooksul vähenes alustatud elamuehitusprojektide arv 2017. aastaga võrreldes 21%. Väljastatud ehituslubade arv langes veelgi enam, 24%, mis ei luba head ka edaspidiseks. Võrreldes tipuga 2017. aasta III kvartalis on Rootsi kinnisvarahinnad tulnud keskmiselt 6% allapoole, kuid osas segmentides on kukkumine olnud hulga järsem.

Analüütikute hinnangul võivad kinnisvarahinnad tänu jätkuvale ülepakkumisele ja laojääkidele, eelkõige luksuslike korterite segmendis, alaneda veelgi. Languses kinnisvarahinnad ei ole julgustav signaal ühelegi osalisele, seega on investeeringute tegemisel ettevaatlikud nii kinnisvaraarendajad kui majapidamised. Lisaks ehitussektorile mõjutab ostjate skepsis ka teiste kaupade müüki, nagu näiteks mööbel.

Probleeme jagub ka Soomes ning Norras

Kahjuks ei piirdu probleemid Põhjamaade kinnisvaraturul vaid Rootsiga, vaid sarnaste probleemidega on silmitsi ka Norra ja Soome. Soome ehitusturg on viimastel aastatel käitunud suhteliselt äraspidiselt võrreldes muu majandusega. Näiteks aastatel 2015, kui Soome majanduskasv piirdus kõigest 0,5 protsendiga, valitses sealsel ehitusturul paras buum. Nüüd, kus Soome majandus on juba paar aastat näidanud head kasvu, on ehitussektor vastupidiselt aga hoogu maha võtmas. Uusi ehituslubasid anti elamuehituseks mullu 2017. aastaga võrreldes enam kui 15 protsenti vähem.

Norras, mis Soome kõrval Eesti võõrtööliste mekaks on kujunenud, pöördus uute ehitus­projektide arv langusesse 2017. aasta teises pooles. Tänaseks on sealsel turul õnneks näha märke olukorra stabiliseerumisest ja ehituslubade arv on hakanud taas tõusma.

Eesti ehitusmees ei jää Soome vagunelamusse igaveseks

Põhjamaad jäävad nii Eesti puidu- kui mitme teise tööstussektori jaoks peamiseks turuks ka kahaneva elamuehitusmahu juures. Ajaloos on hullematki nähtud. Vähemalt puitmaja­tööstuses näib tänaseks saavutatud olevat ka positsioon, mis lubab konkureerida enam kui vaid hinnaga. Samas on kahanev vahe Eesti ja Põhjamaade palgatasemes ettevõtete jaoks kindlasti väljakutse. Viimastel aastatel on Eesti teenuste eksport kasvanud oluliselt kiiremini kui kaupade oma ja osaliselt on seda põhjustanud just ehitusteenused. Samas kui Eesti puitmaja jääb Põhjala turule ka edaspidi, siis haagiselamus elava odava Eesti töömehe säilimises ei saa küll niivõrd kindel olla.

Tagasi üles