Uuring: krediidiandjate infovahetus võib aidata vältida ülelaenamist

raha

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Rahandusministeeriumi poolt tellitud uuringust ilmnes, et ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme võiks Eestis potentsiaalselt aidata vältida see, kui krediidiandjad hakkaksid ise vastavalt riigi seatud tingimustele korraldama eraisikute finantskohustusi puudutava teabe vahetamist. 

Rahandusministeerium tellis uuringu, et välja selgitada, kas eraisikute finantskohustusi puudutava info kättesaadavaks tegemine pankadele ja krediidiandjatele aitaks vältida ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme.

"Uuring on esimene samm selgitamaks välja, mis kujul eraisikute finantskohustustega seotud infot võiks vahetada ehk milline oleks Eesti jaoks sobilik mudel. Edasise töö käigus kujundatakse koos pankade ja teiste krediidiandjatega välja mudel, mis aitaks laenuandmisel senisest paremini hinnata eraisikute maksevõimet ja vältida kohustuste liiga suureks paisumist," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt pressiteate vahendusel. 

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidipakkujatel kohustus analüüsida inimeste krediidivõimelisust, muu hulgas hinnata isiku sissetulekuid ja kõiki finantskohustusi ning teha seejärel kaalutletud krediidiotsus.

Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi kõik krediidiandjad omada vajalikku infot, kuna praegu ei ole neil kohustust sellekohaseid andmeid omavahel vahetada. Seetõttu ei pruugi krediidiandjal olla täielikku ülevaadet krediiditaotleja kohustusest. Ülelaenamine võib omakorda põhjustada sotsiaalmajanduslikke probleeme ja ebastabiilsust finantskeskkonnas.

Praegu on Eestis kättesaadav negatiivne krediidiinfo, mida pakuvad mõned eraõiguslikud registrid. Ülevaatlikku infot kõikide finantskohustuste kohta ehk positiivset krediidiinfot täna süstemaatiliselt ei koguta.

Enamikus Euroopa riikides eksisteerib eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või platvorm, millele krediidipakkujad ligi pääsevad. Näiteks OECD hinnangul tuleks ka Eestis luua hästi organiseeritud krediidiinfo jagamise skeem, mis hõlmaks nii ettevõtetest kui eraisikutest laenajaid ja koguks nii positiivset kui ka negatiivset krediidiinfot.

Uuringus analüüsitud kolmest mudelist hinnati Eesti jaoks sobivaimaks variant, kus krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellise süsteemi korral on vajalik ka teenusepakkuja litsenseerimine, et kehtestada sobivad ja proportsionaalsed nõuded tagamaks piisava usalduse, andmete turvalisuse ja teenuse jätkuvuse.

Järelevalve teostamine on vajalik süsteemi kasutamise kohustuse ja andmekaitsealaste nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvet teeksid vastavalt finantsinspektsioon ja andmekaitse inspektsioon.

Praegu tegelevad kõnealuse teemaga aktiivselt ka Pangaliidu ja FinanceEstonia töögrupid. Lõplik variant lepitakse kokku edasiste konsultatsioonide käigus. Rahandusministeerium kaalub seejärel vastava seaduseelnõu algatamist, mis on eelduseks finantskohustusega seotud info vahetamiseks

Tagasi üles