Karavan läheb edasi: riik alustab Rail Balticu aluste maade kokku ostmist (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske joonis sellest, kuidas Rail Baltic läheb Tallinn-Tartu maantee alt läbi.
Värske joonis sellest, kuidas Rail Baltic läheb Tallinn-Tartu maantee alt läbi. Foto: Rail Baltic

Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Harjumaal Saku valda, Raplamaal Rapla ja Kehtna valda ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa valda. Praeguseks on olemas kokkulepped maa ostmiseks kuue kinnisasja omanikuga.

Neli neist on Kohila vallas asuvad kinnistud ning kaks kokkulepet on sõlmitud Harjumaal, kus maad ostetakse Ülemiste reisiterminali ja Ülemiste hooldusdepoo rajamise tarbeks, teatas Rail Baltic Estonia.

Eelmise aasta teises pooles alustati läbirääkimisi Raplamaal Kohila vallas. Paljude maaomanikeni jõutakse küll alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast raudtee põhiprojekti valmimist.

Riigil on plaanis omandada äralõikeid 619 eraomandis kinnisasjast, kokku 565 hektarit maad. Valdavalt on plaanis osta väiksemaid äralõikeid, aga kui omanikule jääks alles väike ja iseseisva kasutuseta maatükk, omandatakse ka see osa.

Eraomanikele kuuluvatest kinnistutest 454 on maatulundusmaa otstarbega, mis on valdavalt põllu- või metsamajanduslikus kasutuses. 82 kinnistut on elamumaa otstarbega, valdavalt ehitisteta krundid ning 28 kinnistut on otstarbelt transpordimaad, 25 tootmismaad ja ülejäänud muu sihtotstarbega maad.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnul on riik võtnud asjaajamise suuresti enda kanda. «Maaomanik saab teate, et kinnisasja soovitakse avalikes huvides omandada koos pakkumusega ning üldjuhul käib kogu protsess omaniku ja maa-ameti vahel,» selgitas Merje Krinal. «Amet tegeleb kinnisasja hindamisega, metsa inventeerimisega, teeb maakorraldustoiminguid ning peab vajadusel läbirääkimisi teiste riigiasutustega,» lisas Krinal.

Maa omandamisel makstakse omanikule kokkuleppe korral motivatsioonitasu, mis on tavaliselt 20 protsenti tasust. Kui äralõike või kinnistu väärtus jääb alla 5130 euro, makstakse tasu alampiiri, mis on 0,8-kordne keskmine brutokuupalk, hetkel 1026 eurot.

Kui maaomanik soovib kindlasti hüvitust maana, siis pakutakse ka kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga või maakorraldust ehk piiride muutmist, kuid mõlemal puhul on eelduseks, et riigil on olemas samas piirkonnas võrdväärset maad, mida vahetamiseks või maakorralduseks pakkuda. Kui maaomanik on teinud lageraie, siis maad vahetada ei saa.

Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles