Pangarekvisiitide muutmisega pannakse ühelt firmalt pihta keskmiselt 87 000 eurot
6. veebruar 2019, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/06/11769446t1h5151.jpg)
Mullusest Eesti kuritegevuse ülevaatest selgub, et küberkuritegevuse hoogne trend on ikka pangarekvisiitide muutmine, kus keskmine kahju kannataja kandis kurjategijatele 87 000 eurot, kirjutab Digi.geenius.
Seda tüüpi arvutikelmus käib nii, et sekkutakse kellegi e-posti liiklusesse ning muudetakse tehingupartneri pangarekvisiite, nii et raha kantakse tuvastamata isiku arvelduskontole tundmatus pangas. Kui mullu sooritati Eestis 651 arvutikelmust, siis pangarekvisiitide muutmisi oli sellest sellest kümmekond.
Mõnikord muugitakse selleks ettevõtte e-kirjavahetusse, mis sisaldab äripartnerite andmeid, ja luuakse olemasolevatele väga sarnased meiliaadressid, mille kaudu antakse teada «uuest» kontost ning juhised edasisteks pangaülekanneteks, vahendab justiitsministeerium oma värskes 2018. aasta kuritegevuse ülevaates.