Ohutus on kallis? Proovige laevaõnnetust!

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevaliikluse korraldamine on vastutusrikas töö. Ööpäevaringne valve nõuab head rutiinitaluvust, suutlikkust tegeleda korraga mitme juhtumiga ja võimet eraldada olulist teavet infomürast.
Laevaliikluse korraldamine on vastutusrikas töö. Ööpäevaringne valve nõuab head rutiinitaluvust, suutlikkust tegeleda korraga mitme juhtumiga ja võimet eraldada olulist teavet infomürast. Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel aastal käis Eesti sadamates 11 453 alust, mis maksid veetasudeks ühtekokku ligi 18 miljonit eurot. Sellest ligi miljon eurot kulub laevaliikluse korraldamiseks, et kõigile jaguks liikumisruumi.

Kaldalt vaadates võib ju paista, et meri on suur ning laevadel sõiduruumi lahedalt, ent kaubad ja reisijad on koondunud laevateedele ning elavama liiklusega piirkonnas võib merel mõnikord päris kitsaks minna. Soome lahel registreeritakse aastas ligikaudu 60 000 laeva liikumine. See tähendab, et keskmiselt liigub meie kandis üle saja laeva päevas ning nende turvalist liiklemist korraldab veeteede ameti laevaliikluse korraldamise keskus (LKK).

«Laevaliiklusteenus on veidi sarnane lennujuhtimisteenustega. Me jälgime, et laevad kokku ei sõidaks ja oleks tagatud ohutu hajutus. Oluline on, et võimalikke ohuolukordi osataks piisavalt vara ette näha ja ohu vältimiseks ei peaks laevad tegema äkilisi manöövreid,» rääkis veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Piel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles