Värske juhend: Eesti pangad peavad teadma kliendi armukest

Тайна. Иллюстративное фото.

FOTO: Phovoi R. / PantherMedia / Phovoi R.

Finantsinspektsiooni värske juhend paneb pankadele südamele, et need tuvastaksid enne kliendiga ärisuhtesse astumist, ega pole tegu mõne poliitiku või kõrge riigitegelase armukesega.

Ärisuhte loomisel või ärisuhte käigus tuleks kindlaks teha, ega tegu pole riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või «lähedase kaastöötajaga», seisab inspektsiooni uues soovituslikus rahapesu tõkestamise juhendis, mis on suunatud krediidi- ja finantseerimisasutustele ehk pankadele ja laenuandjatele.

Riikliku taustaga isik tähendab inimest, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid Eestis, muus ELi riigis või Euroopa Liidu institutsiooni juures. Sinna alla lähevad näiteks ministrid, parlamendiliikmed, erakondade juhtfiguurid, riigifirmade juhid ning suursaadikud.

Lähedane kaastöötaja – nii tõlgib inspektsioon ingliskeelset terminit close associate – on esiteks mõistagi inimesed, kelle kohta on teada, et need on ühes riikliku taustaga inimesega sama firma omanikud või muidu lähedastes ärisuhetes. Määratluse alla lähevad ka inimesed, kellele kuuluvad ettevõtted, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud hoopis riikliku taustaga isikute kasuks – rahvakeeli öeldes tankistid.

Ühtlasi paigutab finantsinspektsioon lähedaste kaastöötajate alla aga ka inimesed, kellel on tegeliku kasusaajaga «teadaolevalt suhe, mis ei kvalifitseeru pereliikme staatuseks». Inspektsioon selgitab eufemistliku termini kohe ka näidete varal lahti – sinna alla lähevad tüdruk- või poiss-sõbrad, armukesed ja nii edasi.

Ilmselt ei pea pangad siiski hakkama detektiivitööd tegema. Finantsinspektsioon selgitab joonealuse märkusena, et sõna «teadaolev» tähendab, et tegemist on asjaoluga, mida kliendilt ei küsita ega peagi küsima.

«See on näiteks asjaolu, mis on avalikkusele teada ning mida teab ka keskmine isik, ilma et ta peaks spetsiifilisi meediumeid lugema, kuulama või vaatama,» selgitab inspektsioon juhendis. Niisiis kehtib «armukesereegel» ilmselt vaid väga tuntud ja laialt teada suhete puhul.

Mis on mis?

Riikliku taustaga isik on vähemalt füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, sealhulgas riigipea, valitsusjuht, minister ning ase- või abiminister, parlamendiliige või parlamendiga sarnase seadusandliku organi liige, erakonna juhtorgani liige, ülemkohtu ja riigikohtu liige, riigikontrolli ja keskpanga nõukogu liige, suursaadik, asjur ja kaitsejõudude kõrgem ohvitser, riigiäriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige, rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige või samaväärseid ülesandeid täitev isik, kes ei ole kesk- või alamastme ametniku staatuses.

Nii ärisuhte loomisel kui ka ärisuhte käigus või siis, kui esineb teatud sündmus (inglise keeles trigger event), võtab kohustatud isik meetmeid, et tuvastada, kas klient või juhuti tehtavat tehingut teostada sooviv isik ja nende isikute tegelik kasusaaja või esindaja on riikliku taustaga isik (sealhulgas kõrge riskiga riikliku taustaga isik), tema pereliige või lähedane kaastöötaja, samuti, kas klient on saanud selliseks isikuks.

Lähedaseks kaastöötajaks peetav isik on

  • füüsiline isik, kelle kohta on teada, et ta on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelik kasusaaja või ühine omanik koos riikliku taustaga isikuga või tal on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isikuga;
  •  füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku üksuse ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku või kohaliku riikliku taustaga isiku kasuks;
  •  kellel on teadaolevalt suhe tegeliku kasusaajaga, mis ei kvalifitseeru pereliikme staatuseks (näiteks tüdruk- või poiss-sõber, armuke jne).

Allikas: finantsinspektsiooni soovituslik juhend «Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks»

Tagasi üles