Tellijale
Elu pärast Facebooki
4. veebruar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt ei osanud 20-aastane Mark Zuckerberg 2004. aastal oma ühiselamutoas Facebooki internetti paisates oodata, et peab 14 aastat hiljem andma Ameerika Ühendriikide senati ees tunnistusi selle kohta, kuidas välisagendid kasutasid tema loodud platvormi USA presidendivalimiste mõjutamiseks.
Zuckerberg ei näinud ette praegu täiesti ilmselgeid murekohti – turvalisus ja andmekaitse ei olnud utopistlike vaadetega noormehe mõtteis esikohal. Tõsi, privaatsuse ja andmekaitsega oli firma tegelenud, kuid suhtlusplatvormiks loodud keskkond ei olnud valmis massiivsete infooperatsioonide tõrjumiseks.