Elu pärast Facebooki

  • Facebook on muutnud algoritmidel põhineva uudisvooga interneti kasutamist.
  • 2,2 miljardi kasutajaga keskkond on kujundanud ümber suhtluse ja kultuuri.
  • Küberoperatsioonid näitavad, et platvorm ei ole suutnud oma mõjuga kohaneda.
  • Facebook on ühtlasi ergutanud demokraatiat kui saanud radikaliseerumise pesaks.

Facebookil täitub täna 15. tegutsemisaastat. 

FOTO: Niall Carson

Tõenäoliselt ei osanud 20-aastane Mark Zuckerberg 2004. aastal oma ühiselamutoas Facebooki internetti paisates oodata, et peab 14 aastat hiljem andma Ameerika Ühendriikide senati ees tunnistusi selle kohta, kuidas välisagendid kasutasid tema loodud platvormi USA presidendivalimiste mõjutamiseks.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Zuckerberg ei näinud ette praegu täiesti ilmselgeid murekohti – turvalisus ja andmekaitse ei olnud utopistlike vaadetega noormehe mõtteis esikohal. Tõsi, privaatsuse ja andmekaitsega oli firma tegelenud, kuid suhtlusplatvormiks loodud keskkond ei olnud valmis massiivsete infooperatsioonide tõrjumiseks.

Senati kuulamine oli Facebookile omamoodi tõehetk – üle kahe miljardi regulaarse kasutajaga keskkonna mõju on väljunud hoomatavatest piiridest ja muutnud jäädavalt seda, kuidas me suhtleme, informatsiooni tarbime ja oma andmeid jagame.

Tagasi üles