Majanduse murepilved kasvatavad tippjuhtide hirmu

Ettevõtjad on segaduses ja hirmul

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Tippjuhtide kindlustunne on järsult langenud kogu maailmas, samuti Eestis.

Konsultatsiooni- ja audiitorfirma PwC esitles eelmisel nädalal Davosis Maailma Majandusfoorumil oma traditsioonilist uuringut maailma tippjuhtide hinnangutest majandusarengu tulevikuväljavaadetele (22nd Annual Global CEO Survey).

Uuring näitab, et tippjuhid on nii Eestis kui ka kogu maailmas muutunud oluliselt pessimistlikumaks nii oma ettevõtte, oma riigi kui ka maailma majanduskasvu osas. Eesti ettevõtjad näevad siinse ärikeskkonna suurimat probleemi seadusandlikus ülereguleerimises, kõrgetes maksudes ning töökäte nappuses. Valitsuse tegevusega mõistliku majanduskeskkonna toetamisel ollakse pigem rahulolematud.

Optimismiindeks on languses

PwC pika traditsiooniga uuringu keskseks näitajaks on olnud nn optimismiindeks, st küsimus, mil määral usuvad tippjuhid oma ettevõtte käibe kasvu eeloleval aastal. Kui 2017. aastal Eestis läbi viidud uuringus uskus oma ettevõtte käibe kasvu tervelt 83% Eesti tippjuhtidest ning aasta enne seda 67%, siis tänavu on optimiste veidi üle poole ehk 58% ettevõtjatest. 28% arvab, et nende käive jääb eeloleval aastal mullusega võrreldes samale tasemele ja 14% usub, et käive võib langeda. 12 kuu kasvuootuste indeks on viimase 5 aasta madalaim.

Läti tippjuhtidest (40% usub oma ettevõtte kasvu alanud aastal) on Eesti ametivennad siiski oluliselt optimistlikumad, leedulastega (57%) võrreldaval tasemel.

Ka maailma tippjuhtide optimism on pöördunud langusesse. Aastaga on oma ettevõtte käibe kasvus veendunud maailma tippjuhtide hulk langenud 16% ning 3-aastases perspektiivis käibe kasvu uskujate osakaal lausa 20% - vastavad suhtarvud pole alates 2010. aastast olnud nii madalad.

Samavõrra pessimistlikud, kui oma ettevõtte kasvuootuste osas, on meie ettevõtjad ka Eesti riigi ja maailmamajanduse väljavaateid hinnates. Kui tunamullu uskus maailmamajanduse kasvu kiirenemist eeloleva aasta jooksul 18% Eesti äriliidritest, siis täna on sama meelt vaid 8% vastanuist. 40% usub, et maailmamajanduse kasv jääb samale tasemele ning 52% usub selle aeglustumist.

On tähelepanuväärne, et eeltoodud hinnangus on Eesti tippjuht üks pessimistlikumaid maailmas – kõigist uuringus osalenud tippjuhtidest usub maailmamajanduse kasvu kiirenemist tervelt 42% (Lääne-Euroopas 38%), ehkki ka need suhtarvud on aasta varasemaga võrreldes märgatavalt langenud (2018. aastal oli vastav näitaja 57%). Ka Läti (20%) ja Leedu tippjuhid (17%) on maailma majanduskasvu kiirenemise osas skeptilised, ehkki eestlastest märkimisväärselt optimistlikumad.

Eesti majanduskasvu kiirenemist alanud aastal usub vaid iga kümnes tippjuht ning võrdselt 45% on nii neid, kes usuvad kasvu püsimist praegusel tasemel, ning neid, kes prognoosivad selle aeglustumist.

USA ja Hiina kaotavad globaalses plaanis atraktiivsust

Küsimusele, milliste välisturgudega nende kasvuootused eelkõige seonduvad, vastasid Eesti tippjuhid, et suurimaid panuseid tehakse jätkuvalt meie põhilistele ekspordipartneritele. Kolme olulisima välisturu hulgas nimetas 45% Eesti tippjuhtidest Soomet, 35% Lätit, 30% Rootsit ja 28% Leedut. Järgnevad Saksamaa (17%), Norra, Hiina ja Venemaa (kõik 12%). Nii Läti kui Leedu tippjuhid näevad oluliseima ekspordi sihtriigina Eestit.

Kui mullu oli USA kolme olulisima kasvuturu seas ligi poolte (46%) maailma tippjuhtide jaoks ning järgnesid Hiina (33%) ja Saksamaa (20%), siis viimase aja turbulentsid Ameerika poliitilisel maastikul on globaalset pilti kõvasti raputanud ning koguni 2,5 korda (9%-lt 23%-ni) on kasvanud nende suurettevõtete arv, kelle kasvuootusi välisturud ei mõjuta üldse.

Kolme olulisima kasvuturu hulgas on endiselt USA (27%), Hiina (24%) ja Saksamaa (13%), ent nende tähtsus on langenud aastaga vastavalt 41%, 27% ja 35%. Brexiti ebakindlusest mõjutatud Suurbritannia atraktiivsus on aastaga langenud 15%-lt 8%-ni.

Eesti ärijuht kardab ülereguleerimist ja kõrgeid makse

Uuringu üheks osaks on tippjuhtide hinnang poliitilistele ja majanduslikele riskidele, mis nende kasvuootusi enim ohustada võivad. Eesti tippjuhtide suurimaks mureks on seadusandlik ülereguleerimine (68% juhtidest nägi seda suhteliselt olulise või väga olulise riskina), millele järgnesid kasvav maksukoormus (59%), Eurotsooni ja Skandinaavia ebapiisav majanduskasv (59%) ning tööjõupuudus (52%).

Läti ja Leedu tippjuhide jaoks on olulisimaks riskiks muutused tööjõuturul (vananev elanikkond, väljaränne), Läti tippjuhtide jaoks on olulisuselt järgmisteks riskideks kasvav maksukoormus ja seadusandlik ülereguleerimine, leedulastele ebapiisav majanduskasv ja geopoliitiline ebakindlus.

Suurim äririsk ülekaalukalt palgaralli ning töökäte nappus

Lisaks poliitilis-majanduslikele riskidele hindasid tippjuhid ka olulisimaid äririske, mis nende ettevõtete kasvuootusi pärssida võivad. Sarnaselt eelmistele aastatele näevad Eesti tippjuhid suurimat probleemi vajalike oskustega tööjõu puuduses (suhteliselt oluline või väga oluline risk 73% jaoks), uue murekohana (samuti 73%) on selle kõrvale kerkinud kasvavad tööjõukulud.

Läti tippjuhtide jaoks oli ülekaalukalt olulisimaks äririskiks tööjõukulude kasv, Leedu tippjuhtide nägemuses mahtus tööjõukulude kasvu kõrvale ka oskustööjõu kättesaadavus.

75% küsitluses osalenud Eesti tippjuhtidest leiab, et tema ärisektoris on töötajate värbamine muutunud keerulisemaks ning vaid 1% arvab, et see on muutunud lihtsamaks. Sama, ent veelgi jõulisemalt leiavad ka Leedu (86%) ja Läti (93%) tippjuhid.

Vaatamata vajalike oskustega tööjõu puuduse suurele probleemile, kavatseb eeloleval aastal töötajate arvu oma ettevõttes suurendada lausa 41% uuringus osalenud ettevõtjatest. Võitlus parima tööjõu nimel sunnib aga ka uuel aastal ettevõtjaid jätkama palgatõusudega. Koguni 93% vastanud Eesti tippjuhtidest eeldab oma ettevõttes palgataseme kasvu. Lätis on vastav number 87% ja Leedus 96%.

Tippjuhtide ootus poliitikutele: maksude osas kord majja!

Traditsiooniliselt oli uuringus vaatluse all ka ettevõtjate rahulolu valitsusega riigi majandus- ja ettevõtluspoliitika kujundamisel ning ootused tulevikuks.

Hinnates Eesti riigisektori senist hakkamasaamist on siinsed ettevõtjad üpris rahul riigikaitse ja siseturvalisusega (hea või üsna hea hinnang 60%) ning kuigivõrd rahul loodushoiu (25%) ja finantssektori stabiilsusega (24%). Kõige vähem ollakse rahul riigi halduskulude vähendamisega (üsna või täiesti rahulolematuid 86%), tasakaalustatud aktsiisipoliitikaga (82%), tööturu avatusega kolmandate riikide spetsialistidele (75%), hariduspoliitika vastavusega muutuvale majanduskeskkonnale (72%), maksukeskkonna konkurentsivõimega (70%) ning ettevõtluskeskkonna arendamisega (61%).

Nii laiaulatuslikult negatiivseid hinnanguid pole ükski Eesti valitsus varasemates küsitlustes ühelgi varasemal aastal ettevõtjatelt saanud.

Vastates küsimusele, millised teemad peaksid järgmise Eesti valitsuse jaoks olema kõige olulisemad, nimetas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksukeskkonna loomist kolme olulisima prioriteedi hulgas 70% vastanuist. Enam kui pooled vastanuist tõstsid esile ka hariduspoliitika vastavuse muutuvale majanduskeskkonnale (59%) ning vajaduse arendada ettevõtluskeskkonda (52%). 49% soovitab vähendada riigihalduse kulusid ning 41% valitsusel tegeleda tööjõuturu avatusega kolmandate riikide spetsialistidele.

Huvitav on märkida, et ehkki senine valitsus pole tippjuhtide hinnangul mõistliku aktsiisipoliitika kujundamisega hakkama saanud, ei ole aktsiisipoliitika muutmine uuele valitsusele seatavate ootuste hulgas isegi esimese viie seas (vastav näitaja 30%).

Tippjuhtide kahanenud kindlustunne teeb ettevaatlikuks

Uuringut kommenteerinud PwC Eesti juht Tiit Raimla ütles, et kui veel 12 kuud tagasi oli ettevõtjate optimism kõrge tänu mitmetele positiivsele trendile nagu toorainete maailmaturuhindade stabiliseerumine, USA majanduse bravuurikas uus enesekindlus, Euroala hea taastumine ning märkimisväärsete kriiside puudumine, siis nüüd on tunda määramatuse kasvu. Ehkki kriisist rääkida pole veel põhjust, näeme nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas, kuidas ohutunne süveneb ja ebakindlus kasvab.

Tagasi üles