Taani ametivendade Danske raport ajas Eesti regulaatoril harja punaseks (10)
1. veebruar 2019, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti finantsinspektsioon (FI) ei nõustu mitmete Taani finantsjärelevalveameti väidete ja järeldustega Danske Banki rahapesu asjus.
«Raporti ingliskeelses kokkuvõttes esitatakse rida väiteid või seisukohti, millega Finantsinspektsioon ei nõustu, tuginedes nii õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele,» teatas FI.
Kui DFSA märgib oma raportis, et nad järgisid Danske asjas kõiki rahapesu tõkestamise alaseid kohustusi ning nende roll oli vaid FI-lt saadud teabe ühildamine Danske Banki üldise järelevalvega, siis FI hinnangul oleks pidanud Danske panga tasandi uurimine Taani järelevalves kahtlusi tekitama.
«FI meelest väärib esiletõstmist, et tulud, mis Danske pank mitte-residentide teenindamise eest Eestis teenis, ei olnud proportsioonis filiaali suurusega ning oleks ainuüksi juba seetõttu pidanud panga tasandil ohutuled sisse lülitama. Veelgi enam, FI on seiskohal, et panga organisatsioon ja juhtimine peavad olema ülesehitatud ja töötama selliselt, et see katab panga kõiki riskivaldkondi, kaasa arvatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrolli ja vastavat riskijuhtimist,» märkis FI.
«Euroopa Liidu pangandusdirektiivid, määrused ja suunised sätestavad ühtsed minimaalsed reeglid pankade organisatsiooni ja juhtimise korraldamiseks. Seadus paneb väga selgelt paika panga päritoluriigi järelevalvele kohustuse teha järelevalvet panga organisatsiooni ja juhtimise korralduse üle, sealhulgas panga filiaalides, kuivõrd viimane ei ole eraldiseisev juriidiline isik, kes iseseisvalt vastutaks oma kreeditoride ees,» lisas FI.
Kui DFSA raporti hinnangul tõestab FI tegutsemine Danske rahapesuga seda, et FI oligi järelevalve eest vastutav, siis FI hinnangul oli Eesti amet aga sunnitud sekkuma Taani järelevalve puuduliku koostöö tõttu.
«FI tegutses viidatud järelevalvetegevusi rakendades sõltumatult, saamata selleks Taanist mingit informatsiooni või juhiseid. FI küsis Taani finantsjärelevalvelt sisendit ja soovitusi enne kohapealsete kontrollide läbiviimist panga filiaalis 2014. aastal. Esimese kontrolli puhul palus Taanis järelevalve ennast kontrolli tulemustega pelgalt kursis hoida ning teise puhul ei saanud FI Taanist mingit tagasisidet,» lisas FI.
«FI oli ka varem Taani järelevalvet Danske panga riskidest ja organisatsiooni juhtimises valitsevatest probleemidest teavitanud. Enne 2014. aasta kohapealsete kontrollide läbiviimist informeeris FI Taani finantsjärelevalvet panga probleemidest nii 2012. kui ka 2013. aastal. Nähes, et Taani järelevalve ei tegutse, otsustas FI probleemi lahendamisega iseseisvalt edasi tegelda.»
Peamiselt ei nõustu FI aga Taani järelevalve hinnanguga, et FI oli Danske filiaali järelevalve osas juhtiv roll ning FI leiab, et juhtroll oli hoopis Taani finantsjärelevalvel. «Seni on Eesti Finantsinspektsioon tegutsenud teadmises, et jagatud ülesannete puhul Taani finantsjärelevalvel kui panga päritoluriigi järelevalvel on sisuliselt juhtiv roll Danske organisatsiooni ja juhtimise, sealhulgas panga rahapesu tõkestamise järelevalves. Arvestades Taani järelevalve hiljuti avaldatud raportit, on selge, et Taani järelevalve näeb juhtrolli hoopis Eesti Finantsinspektsioonil,» märkis FI oma teates.
«Taani järelevalve väidab enda raportis, et FI vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest Danske panga Eesti filiaalis. FI arvates on see asjaolude lihtsustatud käsitlemine. FI on korduvalt selgitanud, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolmas direktiiv (AMLD3), regulatsioon, mis harmoniseeris rahapesu tõkestamise Euroopa Liidus enne 2015. aasta juunit, eraldi ei reguleerinud asutuste pädevust panga piiriülesel tegevusel asutamisvabaduse realiseerimisega, mis on filiaalide tegevus. FI arvates rahapesu ning terrorismi rahastamise vastu võitlemine pangas tähendab vastavate kontrollisüsteemide ülesehitamist ja rakendamist, mis on osa panga tervikorganisatsioonist ja juhtimisest.»
«FI on seisukohal, et teoreetiline ja tehislik on eristada jäigalt panga seda organisatsiooni ja juhtimist, mis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskidega ülejäänud panga organisatsioonist ja juhtimisest. Tegelikkuses on panga organisatsioon ja juhtimine üks tervik. Enamik Euroopa Liidu koduriigi järelevalveid tegelevad rahapesu tõkestamise riskikontrolli organisatsiooniga ka panga teises riigis asuvates filiaalides.»
«Ühelegi pangale ei meeldi olukord, kus päritoluriigi järelevalve annab finantsasutusele ühte moodi juhiseid organisatsiooni ja juhtimise korraldamiseks ning vastuvõtva riigi järelevalve kohustab panka tegutsema teisiti. FIarvab, et Euroopa harmoniseerivad normid ja asutused on loodud selleks, et taolisi vastuolusid vältida. Seetõttu reguleeris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise neljas direktiiv (AMLD4), mis kehtib alates 2015. aasta juunist, õigustatult piiriülese jurisdiktsiooni küsimusi, sätestades üldreeglid päritoluriigi ja vastuvõtva riigi pädevate asutuste ülesannete jaotusest.»
«FI on mõneti kummastunud Taani finantsjärelevalve kindlast väitest, justkui oleks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve Danske panga Eesti filiaalis ainult FI ülesanne. Esiteks ei ole arusaadav, mis perioodi Taani finantsjärelevalve selline avaldus käsitleb ning kas Taani finantsjärelevalve on Eesti seaduse ekspert. Teiseks, Eesti, nagu ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid, otsustab ise, kuidas täpselt ta Euroopa Liidu direktiive, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiive oma seadusesse üle võtab. Riik otsustab ka seda, mitu asutust riigis ja mis ülesannete täitmisega täpselt seoses rahapesu tõkestamisega tegeleb. Eestis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega direktiivi rakendamise kontekstis mitu asutust. Näiteks esitatakse pankade ja siin tegutsevate välisfiliaalide kahtlaste tehingute teavitused Rahapesu Andmebüroole. Rahapesu Andmebürool on õigus nõuda täiendavat informatsiooni ning külmutada varasid, kaasa arvatud pankade filiaalides,» lisas FI.
Taani finantsjärelevalve (DFSA) siseraporti kohaselt täitis Taani järelevalve Danske Banki rahapesu asjas kõiki oma kohustusi ning rahapesualase järelevalvega pidi tegelema Eesti Finantsinspektsioon (FI).
«Taani finantsjärelevalve juhatuse hinnangul täitis DFSA perioodil 2007-2018 kõiki oma kohustusi, mis puudutab Danske Banki ja on lähtunud vastavalt rahapesu ja terrorismi tõkestamise (AML) alasest vastutuse jaotumisest Taani ja Eesti finantsjärelevalve asutuste vahel,» ütles DFSA juhatuse esimees David Lando.
DFSA siseanalüüsi kohaselt oli rahapesualane järelevalve väga selgelt piiritletud ning Eesti Finantsinspektsioon sai tegutseda ja tegutseski iseseisvalt. «Filiaali asukohariigi finantsjärelevalvena vastutas Eesti Finantsinspektsioon rahapesu tõkestamise alase järelevalvega,» märgitakse raportis.
Seda tõestab ka raporti kohaselt see, et FI viis aastatel 2007 kuni 2014 läbi neli rahapesuvastast inspektsiooni, analüüsis filiaali kliendibaasi, küsis teavet kahtlaste klientide kohta, oli dialoogis pangaga rahapesualaste riskide osas ja käskis filiaalil teha rahapesualases tegevuses muudatusi. Samuti viitab raport, et kahtlastest tehingutest teatati just Eesti Rahapesu Andmebürood.
Samuti leiab DFSA raport, et FI pädevuses oli ka rikkumiste peatamine ning ei olnud selle osas mingilgi määral sõltuv DFSA-st. Selle tõestuseks on raporti kohaselt fakt, et Danske filiaali survestamine FI poolt viis ka filiaali rahvusvahelise panganduse osakonna sulgemiseni 2015. aastal.