Eesti ühineb Hongkongi laevaromulate kokkuleppega

  • Riigikogus oli I lugemisel Hongkongi laevalammutamise konventsiooniga ühinemine
  • Merekõlbmatute laevade lammutamine võib olla väga keskkonnaohtlik tegevus
  • Õigesti käidelduna on romulaevad oluline taaskasutatava metalli allikas

Hüljatud laevad Elefsina lahes Ateena lähedal. Kreeka valitsus on sunnitud tegelema keskkonnaohtlike laevade ära vedamise ja lammutamisega, et vältida ohtu loodusele ja teistele laevadele.

FOTO: Thanassis Stavrakis / AP

Meresõidukõlbmatuks muutunud laevad on suur keskkonnarisk kogu maailmas. Õigesti käidelduna saab neist aga taaskasutatavaid materjale, peamiselt metalli. Eestis peaks laevade lammutamise keskkonnanõuded juba täna tagatud olema, Hongkongi konventsiooniga ühinemine toetab laevade turvalist lammutamist ja taaskasutamist ka teistes riikides.

Keskkonnaminister Siim Kiisler tutvustas täna Riigikogus esimesel lugemisel Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Konventsiooniga ühinemine on keskkonnaministeeriumi esindajate hinnangul vajalik selleks, et ka väljaspool Euroopa Liitu lammutataks laevu keskkonnahoidlikult ning lammutustöö tegijatele oleks tagatud tööohutus. „Asbest, raskmetallid, fossiilse kütuse jäägid ja osoonikihile kahjulikud ained, mis laevade lammutamisel võivad eralduda, on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka keskkonnale,“ lausus keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Kaspar Andersoni sõnul toob konventsioon laevaomanike jaoks kaasa kohustuse koostada laevas olevate ohtlike materjalide loend, taotleda ohtlike materjalide tunnistus ning tagada laeva ringlussevõtt ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. „Eestis laevaregistris on praegu 39 laeva, mis peavad täitma konventsioonist tulenevaid nõudeid. Tegemist on laevadega, mille kogumahutavus on 500 või rohkem.“

Anderson täpsustas, et mainitud laevade hulka kuuluvad näiteks Tallinki laevad, aga ka Hiiumaa ja Saaremaa vahel sõitvad parvlaevad ja erinevad töölaevad. 

"Laevade vanused on erinevad ning üldiselt sõltub lammutamine eelkõige omanikust. Ehk, siis et kas laevaga teenitav tulu katab laevaga seotud kulud," kommenteeris Anderson.

Konventsioon esitab nõuded ka laevade ringlussevõtu kohtadele – neiski peab olema tagatud ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis on nõuetele vastavaks ringlussevõtu kohaks Vene-Balti sadamas asuv laevaremonditehas, kus 2011. aastal lammutati 3593 kogumahutavusühikut ning 2013. aastal 2422 ühikut.

Konventsioon ei ole veel jõustunud - jõustumiseks peab ühinema 15 riiki, mille laevade kogutonnaaž moodustaks 40% kogu maailma laevade kogutonnaažist. Hetkeseisuga on ühinenud riike kuus. 

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise. 

Romulaevadega seotud problemaatika on kogu maailmas väga kompleksne valdkond. Ühest küljest on merekõlbmatuks muutunud laevad arvestatav vanametalli allikas. Teisest küljest võib kõigi keskkonna- ja tööohutusnõuete järgimine muuta nende lammutamise nii kulukaks, et saadava materjali hind ei kata lammutamise kulusid. 

Nii ongi reederitel sageli soodsam merekõlbmatuks muutunud laevad lihtsalt hüljata või suunata ebaseaduslikule lammutamisele mõnes piirkonnas, kus seda tehakse inimeste tervise ja keskkonna arvelt.

Ships&Ports andmetel müüakse maailmas keskmiselt lammutamisele ligi 800 laeva aastas, kui palju aga niisama hüljatakse, ei ole teada.

Tagasi üles