Maagaasi tarbimine püsis 5,2 teravatt-tunni tasemel

Karksi gaasimõõtejaama kaudu imporditi Eestisse viiendik tarbitud maagaasist.

FOTO: Elmo Riig

Eesti importis ja tarbis 2018. aastal kokku 5,2 teravatt-tundi maagaasi, mis on sama palju kui 2017. aastal, teatas Elering.

71 protsenti maagaasist sisenes Eestisse Värska gaasimõõtejaama kaudu, 21 protsenti Karksi ja 8 protsenti Narva jaama kaudu. Väikseim ööpäevane riiki sisenenud maagaasi kogus registreeriti möödunud aasta juunikuus, mil see oli 0,1 gigavatt-tundi ja suurim möödunud aasta veebruaris, mil imporditi 48,6 gigavatt-tundi.

Maagaasi transiit läbi Kagu-Eestis asuva ülekandetorustiku kasvas aastases võrdluses 17 protsendi võrra 15,2 teravatt-tunnini. Kokku läbis Eleringi ülekandetorustikku 2018. aastal koos transiidimahtudega 20,4 teravatt-tundi maagaasi, 2017. aastal oli aastane maht 18,2 teravatt-tundi.

Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2018. aastal kokku 40 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Kodumaise biometaani tootmisega alustati Eestis mullu aprillis ning kogu rohegaas tarbiti ära transpordisektoris.

2018. aasta detsembrikuus importis Eesti 689 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 13 protsendi võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Eleringi ülekandetorustikust suunati tarbimisse 680 gigavatt-tundi maagaasi, mis on 11 protsendi võrra enam kui aasta varem.

Minimaalne ööpäeva jooksul riiki sisenenud maagaasi kogus oli detsembris 16,2 gigavatt-tundi ja maksimaalne 30,3 gigavatt-tundi. Kokku sisenes eelmisel kuul Eleringi hallatavasse maagaasi ülekandevõrku ligi 1093 gigavatt-tundi maagaasi. Sellest 405 gigavatt-tundi moodustas märgatavalt suurenenud transiit Venemaalt Lätisse.

Ülekandetorustiku mahuvaru oli detsembris 57 gigavatt-tundi, ületades kuue protsendi võrra aastatagust näitajat.

Tagasi üles