Võõrast raha nõrkemiseni: mullu liisiti Eestis 1,25 miljardi euro eest
30. jaanuar 2019, 09:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/03/19/7701883t1h7178.jpg)
Eesti liisinguturu uusmüügi maht oli mullu 1,25 miljardit eurot, mis on 4 protsenti enam, kui aasta varem. Enim kasvasid eelmisel aastal ehitustehnika ning metsa ümbertöötlemise tehnika finantseerimine, vastavalt 11 ja 26 protsenti.
Veokite ja busside finantseerimine kasvas 7,5 protsenti ning sõidukite finantseerimine 7 protsenti. Sõidukid moodustasid kogu uusmüügist poole, masinad ja seadmed 26 protsenti ning veokid ja bussid 20 protsenti.
Sõiduautosid finantseeriti 33 650 tükki. Neist 57 protsenti olid uued ja 43 protsenti kasutatud.
Uutest sõidukitest finantseeriti 54 protsenti eraisikutele ja 46 protsenti juriidilistele isikutele. Kasutatud sõidukitest vastavalt 73 ja 27 protsenti.
Liisinguturu portfelli jääk aastal 2018 oli 2,7 miljardit eurot, mis on 9 protsenti enam, kui aasta varem. Liisinühingute Liidu liikmete krediidiportfellist moodustasid üle 60 päeva tähtajaks tasutamata liisingumaksed 0,5 protsenti.
Faktooring on jätkuvalt populaarne käibekapitali instrument korporatiivklientide hulgas. Turu koond faktooringportfell jõudis 380 miljoni euroni. Faktooringu käive oli 3,65 miljardit eurot, mis on 7 protsenti enam, kui 2017. aastal.
Eesti Liisingühingute Liidul on üheksa liiget. Liisinguturu kogumahust katavad liikmed hinnanguliselt 98 protsenti.