Intervjuu: kus maal on Elektrilevi maapiirkondade internetiprojekt?

Oliver Ruus hoiab käes valguskaabli mikrotoru Foto: Tairo Lutter / Postimees

• Kes teeb maja seina augu internetikaabli jaoks?

Riigiettevõte Elektrilevi asub veel sel aastal nn valgetesse aladesse jäävate maapiirkondade esimeste klientideni viima ülikiiret internetiühendust ja digitelevisiooni võimaldavad valguskaablit – teeme selgeks, mis seisus projekt praegu on ja millega peavad arvestama tulevased kliendid.

Aivar Pau: Millises staadiumis te üldiselt hetkeseisuga nn viimase miili projektiga olete: kas projektiplaan koos ajakavaga olemas, eelarve kinnitatud, rahad eraldatud?

Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus: hetkel viime läbi võrkude projekteerimise hankeid. Plaanime 2019. aastal luua ühenduse ligi 11 000 hoonele. Millised objektid täpselt valikus on, selguvad eelduste kohaselt märtsi lõpuks.

Milline võiks olla täpsemalt esimene valge ala, kus teie koostööpartnerid kopa maasse löövad või valguskaablid mastidele tõmbavad? Millal see võiks juhtuda?

Plaanide kohaselt märtsi lõpus saame kindlalt öelda, millised piirkonnad sel aastal töösse lähevad. Käesoleval hetkel ei saa lubadusi välja anda, sest enne peame ära ootama projekteerimis- ja ehitushangete tulemused. Kõik hooned, mis jäävad projekti sisse, saavad oma aadressile eraldi teavituse, et nendel on nüüd õige aeg liituda. Teavitusega anname ka teada, millised operaatorid hakkavad teenust pakkuma ning mis kuupäevaks on ühendus välja ehitatud ja võimalik teenuseid tarbima hakata.

Milline on üldisem ajagraafik – millal võiksid lubatud 40 000 valge ala klienti endale kõik kaabi majja saada?

Üldisem ajagraafik on kõik 100 000 plaanis olevat hoonet, nende hulgas ka valgete alade piirkonnad, kiire interneti võrku ühendada 2023. aasta lõpuks. Meie vaatame kiire interneti võrgu ehitamist ühtse projektina, kus ei ole eraldatud nn valged alad ja muud alad. Üht ei saa teha teiseta ja kliendi vaates pole lõpptulemuses ja tingimustes vahet. Tihtipeale tuleb valgesse alasse jõudmisel esmalt ühendused luua ka n-ö mittevalges alas ja ka vastupidi.

Esimese aasta 11 000 hoonet on üldplaani mõttes kõige konservatiivsem kava. Paaril järgmisel aastal peaks ehituse tempo vähemalt kahekordistuma. Kõige intensiivsem võrgu ehituse aeg peakski jääma projekti viimase kolme aasta sisse.

Millised on kliendi valikud, millele tähelepanu võiks osutada? Kui näiteks soovitakse samal ajal kasutada nii Telia kui Elisa teenuseid, kas siis sellest lähtuvat võiks tellida endale koju rohkem kiupaare ja kas selle eest peaks sel juhul maksma 2x200 eurot liitumistasu?

Üldise loogikana maksab iga ühenduse aktiveerimine tasu. Esimese operaatori liitmine maksab 199 eurot. Täiendavate operaatorite liitmise hinnakiri on veel selgumisel. Tõenäoliselt on see odavam kui 199 eurot, aga hetkel on mitme ühenduse tüübi hinnastamisest vara rääkida. Hinnakiri on selge märtsi lõpuks.

Täpsustan, et see puudutab ainult olukorda, kui on soov samal ajal kasutada rohkem kui ühe operaatori teenuseid. Ühelt teenusepakkujalt teisele üleminekul ehk teenusepakkuja vahetamise eest Elektrilevi kliendilt tasu ei võta.

Käiks selle ka üle, kuhu täpselt kaabli ots jõuab selle 200 euro eest. Näiteks 2-korruseline maja ja telekat on plaanis vaadata maja teisel korrusel – kuhu teie kaabli veate ja kas saab tellida eraldi raha eest ka teisele korrusele (kui viite esimesele)? Kas augu maja seina teete teie või see on kliendi töö?

Kaabli toome hoone konstruktsioonini ning kasutame selleks ühte standardset tehnilist lahendust. Tuppa viimiseks anname kaasa vajaliku kaabli, et see jõuaks soovitud kohta. Kaabli otsa täpne asukoht kooskõlastatakse kliendiga, kuid siin tuleb arvesse võtta nii kliendi soovi kui tehnilise lahenduse võimalust ehk arvestada tuleb mõlemaga ning leida mõlemaid pooli rahuldav asukoht. Augu seina puurimise saab teha klient ise, meie poolt tuleb kaasa vastav juhend, kuidas seda teha ning mida silmas pidada. Selle töö saab ka Elektrilevi või sideteenuse operaatori käest tellida.