Maatükile kasvanud mets suurendab maamaksu
29. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaamet korrastas eelmise aasta lõpus maatükiandmeid, mille tulemusel viidi maatükkide piiri- ja pindalaandmed kooskõlla teiste kaardiandmetega. Kas ja kui palju maatükiandmete korrastamine maaomanikele mõjub? Teemat kommenteerib maaameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.
“Kõige enam mõjutab maatüki andmete korrastamine maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste omanikke, sest neil sõltub kõlvikute koosseisust ja suurusest maamaks. Seni määrati kõlvikud ehk maa loodusliku seisundi andmed katastriüksuse moodustamise hetke seisuga, kuid paljudel juhtudel olid andmed vananenud. Alates sellest aastast määratakse maatüki kõlviku andmed kõige uuemalt kaardilt. Seega, kui maale on kasvanud mets, siis ka kaart näitab seda metsamaana.
Kui maatulundusmaa sihtotstarbega maatükile on mets peale kasvanud, siis suureneb mõnevõrra maamaks. Kui metsamaad on tegelikult vähem, siis on ka maamaks väiksem.”
Maaamet korrastas kõikide maatükkide andmeid ja nendega on võimalik tutvuda maaameti geoportaalis, kust saab näha maatüki andmeid enne ja pärast 1. jaanuari 2019. Geoportaalist leiab ka teabe, kuhu küsimuste korral pöörduda.
Miks üldse on maatükiandmeid vaja korrastada?
Triinu Rennu: “Oluline on, et naabermaatükkidel oleksid ühesugused piiriandmed, et tagada piiri asukoha ühene mõistmine. Uutele andmetele üleminek võimaldab edaspidi läbi viia elektroonilist maakorraldust, et lihtsustada maaga seotud toiminguid. Näiteks kui soovitakse maatükki kaheks jagada olemasolevate piiripunktide vahel, siis ei pea enam pöörduma maamõõtja poole, vaid maaamet saab jagamise teha registripõhiselt.”