Kolm aastat OÜtamist: patustavad nii maaklerid kui ka beebipuhkusel vanemad

Vanemapalgal vanemad on sunnitud skeemitama.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Kuigi maksuamet on OÜtamist kolme aasta jooksul poole võrra vähendanud, paistavad eredaimalt silma kinnisvaramaaklerid ja lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad, kes maksudest kõrvale vingerdavad.

Paljuräägitud OÜtamise all mõeldakse tavaliselt seda, kui töötaja käib iga päev tööandja juures tööl, kasutab tema varustust ja tehnikat, saab regulaarset tasu, kuid samas ei võta ta tööandjalt palka, vaid «pakub» oma teenuseid osaühingu kaudu, esitades arveid. Skeemi eesmärk on hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest, tänu sellele suureneb töötaja tasu, aga väheneb tööandja kulu.

Kuna ükski seadus otseselt OÜtamist ei keela, toetub maksuamet kolmele riigikohtu lahendile, mis on andnud neile enesekindluse sekkuda ja maksustada töötaja ja tööandja suhteid vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Maksuamet toetub riigikohtu lahenditele, mis on andnud neile enesekindluse sekkuda ja maksustada töösuhteid vastavalt nende tegelikule sisule.

Kui OÜtamine 2015. ja 2016. aastal suure kella külge pandi, hindas maksuamet nihverdajate arvuks 1000 inimest ja maksuauguks 20 miljonit eurot aastas. Ameti viimane, mullu novembris tehtud analüüs näitab, et OÜtajate arv on kahanenud koguni poole võrra. Aastase maksukahju suurus on veidi üle üheksa miljoni euro aastas.

«Oleme kolme aasta jooksul nõustanud väga paljusid äriühinguid, mille tulemusel on nad oma käitumist muutnud ning lõpetanud riskantsete tehingute tegemise, hakates inimestele töötasu maksma,» selgitas maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Lia Annuk.

Uus põlvkond OÜtajaid

Huvitav on see, et kuigi probleem on vähenenud, möönis Annuk, et nende riskianalüüsi kohaselt tekib uusi OÜtajaid järjest juurde. See tähendab, et järele jäänud 500 OÜtajast moodustavad poole need, kelle vastu maksuametil polnud põhjust huvi tunda. «Kindlat sektorit või valdkonda ei saa välja tuua, puudutatud on paljud erinevad tegevusvaldkonnad,» ütles Annuk.

Maksuamet on valinud prääniku tee, mis tähendab, et karistamise ja trahvimise asemel püüavad nad esialgu nõustamise ja koostöö kaudu OÜtajaid õigele teele suunata. «Kui koostöö ei suju ning meile nähtuvaid riske ei maandata, siis kaalume kontrollimenetluse alustamist,» kinnitas audiitor. Kolme aasta jooksul on selliseid menetlusi olnud vaid neli.

Kui küsida maksuametilt probleemsemaid valdkondi või väljapaistvamaid OÜtajaid, siis ühe püsiva kitsaskohana tõid nad välja kinnisvara. Annuki sõnul leidub palju maaklereid ja hindajaid, kel on ühe-mehe-osaühing, millega nad suuremale kinnisvarabüroole teenuseid osutavad.

Kuigi kõik sellised pole automaatselt OÜtajad, kuuluvad nad maksuameti silmis riskirühma. Küsimus on siin selles, kui iseseisev on maakler või hindaja oma tegevuses. Kui ta viibib iga päev büroos, kasutab büroo töövahendeid, saab regulaarselt töötasu, aga ei vastuta äritegevuse eest, võib tegu olla OÜtamisega.

Maksuameti ohutuli läheb põlema ka siis, kui osaühingu kaudu tegutsev maakler või hindaja maksab endale liiga vähe palka.

Kui ametlik palk jääb igapäevase töö puhul kõvasti alla turu keskmise, aga kogu töötasu võetakse välja dividendides, on maksuametil taas põhjust kahtlustada maksudest kõrvale hoidmist. Annuki sõnul on seda kinnisvaravaldkonnas ette tulnud. Kui palju ja kui suur see probleem võrreldes kasvõi teiste valdkondadega on, ta ei täpsustanud.

Beebipuhkusel OÜtama

Lisaks kinnisvaramaakleritele on maksuamet kokku puutunud ka lapsehoolduspuhkusel viibivate vanematega, kes kipuvad OÜtama. «Näiteks jääb inimene oma tööandja juures lapsehoolduspuhkusele ning samal ajal hakkab äriühingu kaudu osutama tööandjale teenust, mille sisu on samastatav selle tööga, mida ta töölepingu alusel tegi,» kirjeldas Annuk.

Sellisel juhul võib tema sõnul tegemist olla tegeliku töösuhte varjamisega, kui isiku tööülesanded ja muud töötamise tingimused on jäänud samaks. Siiski peaks see trend tema hinnangul taanduma, kuna lapsega kodus olevate vanemate töötamise ja tasustamise korda on viimastel aastatel lõdvendatud.

Näiteks muutus mullu perehüvitise seadus, mis lubab mehel või naisel, kes on lapsega kodus, saada lisaks riigi hüvitisele kõrvalt ka palka, mille suurus ei tohi ületada 1659,90 eurot kuus. «Tulenevalt sellest loodame, et OÜtamine nende hulgas väheneb,» selgitas Annuk.

Kinnisvarafirma: maakleritöö ei ole töösuhe

Domus Kinnisvara juhi ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul ei kirjuta bürood maakleritele ette, kuidas peab tööd tegema. Ehk maaklerite ja hindajate töö ei ole kuskilt otsast töösuhe.
Allekand vaatas korraks minevikku ja meenutas, et maksuamet on kinnisvarateenuste sektorit OÜtamise küsimustes korduvalt kontrollinud ja suuniseid jaganud. Koostöö on olnud hea ja konstruktiivne.
Tema sõnul on üldreegel see, et n-ö back-office-funktsioonid nagu juhtimine, turundus, raamatupidamine ja sekretärid, on olemuselt töösuhe. Maaklerid seevastu on aga kinnisvarabüroo kaubamärgi ümber koondunud teenusepakkujad.
«Kuna kinnisvarabürood ei kirjuta maakleritele ette, millal, kus ja millise kliendiga tuleb konkreetselt tegeleda – need otsused teeb maakler ise puhtalt selle teenuse iseloomust tulenevalt –, siis ei ole see suhe mitte kuidagi käsitletav töösuhtena ja seega ka mitte OÜtamisena,» selgitas Allekand, lisades, et pigem on sellel frantsiisile omased tunnused.
Ta ütles, et maksuamet on ka hiljuti kontrollinud isegi suuri kinnisvarabüroosid ning pole ühtegi skandaalset OÜtamist tuvastanud. PM

Paljuräägitud OÜtamise all mõeldakse tavaliselt seda, kui töötaja käib iga päev tööandja juures tööl, kasutab tema varustust ja tehnikat, saab regulaarset tasu, kuid samas ei võta ta tööandjalt palka, vaid «pakub» oma teenuseid osaühingu kaudu, esitades arveid. Skeemi eesmärk on hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest, tänu sellele suureneb töötaja tasu, aga väheneb tööandja kulu. Kuna ükski seadus otseselt OÜtamist ei keela, toetub maksuamet kolmele riigikohtu lahendile, mis on andnud neile enesekindluse sekkuda ja maksustada töötaja ja tööandja suhteid vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule.

Tagasi üles