Karusloomafarmide kurvad aastad: kuhjuv kahjum, koondatud töötajad ja võlad

AS Balti Karusnahk hõberebaste ja naaritsate farm Karjakülas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui vaadata Eesti karusloomafarmide viimaste aastate majandustulemusi, tundub, et keelustamist, mida nõuavad loomakaitsjad, ei olegi vaja. See valdkond on allakäigukursil nagunii. Või ehk õnnestub veel midagi päästa?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti pole karusloomafarmide sulgemisele kunagi olnud nii lähedal kui mõned päevad tagasi. Asjakohase eelnõu heakskiitmisest jäi riigikogus puudu üksnes neli häält. Kuigi farmerite saatus rippus juuksekarva otsas, pole see kaugeltki kõige hullem, millega nad on viimastel aastatel silmitsi seisnud.

Kärped ei lõpe

«Eelmine aasta oli väga kurb,» ütles Eesti suurima karusloomafarmi Balti Karusnahk ASi juht Marge Tiidus. «Täpset kahjumit pole veel kokku löönud, aga väga halb aasta oli.» Tuleb aga lisada, et mullusele eelnes veel kolm musta aastat, mil Keila külje all Karjakülas tegutsev 4000 loomaga farm sai kokku umbes 4,5 miljonit eurot miinust. Kukil on ka 6500-eurone maksuvõlg.

Milles siis asi on? Tiiduse sõnul on kahjumi taga kaks põhjust. Esiteks pole ilmselt üllatus, et karusloomaäri on Eestis juba niigi väga karmilt reguleeritud. Viimati jõustusid uued piirangud ja normid farmidele 2017. aasta alguses. Pärast seda pidi Balti Karusnahk vanad rebasepuurid välja vahetama suuremate vastu, et loomad saaksid varjuda ja riiulitel lamada. Uuendada tuli ka aedu ja veesüsteeme. Kõik see tähendas miljonitesse ulatuvaid investeeringuid.

Tagasi üles