Meremeeste liit: suur osa meremehi ei saa maksuerisusi kasutada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna merepäevad. Pilt on illustreeriv.
Tallinna merepäevad. Pilt on illustreeriv. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Meremeeste kutseühingute katusorganisatsioon Eesti Meremeeste Liit tervitab riigikogu otsust teha meremeestele maksuerisused, kuid märgib, et suur osa Eesti residentidest meremehi ei saa piirangute tõttu erisusi kasutada ning lahendamata jäävad ka Eesti residentidest meremeeste sotsiaaltagatistega seotud probleemid.

«Rõõmuga tõdeme, et lisaks poliitikutele teema teadvustamisele on seni ka veidi Andrese ja Pearu kombel omaette nokitsenud merendusorganisatsioonid mõistnud, et kui tahame Eestit kui mereriiki arendada, siis peame ka ise aktiivselt ja ühiselt selle nimel pingutama ja protsessis nõu ja jõuga osalema,» sõnas Eesti Meremeeste Liidu 2019. aasta eesistujaorganisatsiooni, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees Janno Laende.

23. jaanuaril läbis laevanduseelnõu riigikogus teise lugemise, mille käigus toetati muudatusettepanekuid, mis loovad kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks vajalikud tööjõumaksude erisused, teatas liidu esindaja BNS-ile. Maksuerisuste abil tagatakse suurem konkurentsivõime rahvusvahelisel turul ning laevade Eesti lipu alla tulekuga suurenevad märkimisväärselt ka riigi tulud läbi registritasude, tonnaažitasude ning läbi riikliku pensionikindlustuse ekspordi.

Null tulumaksumäära kehtestamine Eesti residentidest meremeestele tagab neile võimaluse konkureerida Eesti lipu all töökohtade pärast samadel alustel ka kolmandatest riikidest - näiteks Filipiinidelt või Ukrainast - pärit meremeestega. Täiendavalt tõuseb ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna kaubalaevadel sõitvate Eesti meremeeste konkurentsivõime.

Sotsiaalsete garantiide osas loob eelnõu erirežiimi alla kuuluvatele meremeestele pensionikindlustussüsteemi, mis pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik ning sellest jääb valdav enamik välismaiste lippude all töötavatest meremeestest endiselt välja. Meremeeste esindajate sõnul luuakse täna süsteem, kus pool ajast merel viibinud laevapereliikmel kulub pensionikindlustusstaaži täis saamiseni pea 60 aastat.

Ainsa erisusena võimaldatakse osta vabatahtlik ravikindlustus, mis on osalise kattega ning tuleb meremehel endal kinni maksta.

Eelnõu ettevalmistamise ja menetlemise protsessi käigus on meremehed jõudnud järeldusele, et Eesti merenduse arenguks vajalike tegevuste ellu viimiseks on vajalik merendussektori koostöö ja ühiste eesmärkide eest seismine. Ühe osana sellest loodi 1. detsembril 2018 seltsing Eesti Meremeeste Liit, kuhu kuuluvad meremeeste kutseorganisatsioonid Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit ja Eesti Laevamehaanikute Liit.

Eesti Meremeeste Liit (EML) on seltsing, mis tegutseb meremehi ühendavate kutseorganisatsioonide katusorganisatsioonina, kuhu kuuluvad Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit ja Eesti Laevamehaanikute Liit. Eesti Meremeeste Liit koondab ligi 400 Eesti laevaohvitseri ja see loodi katusorganisatsioonina 1. detsembril 2018. Eesti Meremeeste Liidu eesmärk on esindada oma liikmesorganisatsioone merendussektorit puudutavates küsimustes ning nõu ja tegevusega kaasa aidata Eesti meremajanduse ja -kultuuri edendamisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles