Veinitegu on õllepruuli kõrval köki-möki

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjala juht Enn Parel tuliuues pruulikojas Noblessneris.
Põhjala juht Enn Parel tuliuues pruulikojas Noblessneris. Foto: Raul Mee

Õlu pole mingi lihtne jook, mida lõdva randmega kõrri kallata. Oh ei – õlu on kireobjekt, mis liidab tulihingelisi fänne üle kontinentide. Eestis saab ale-tüüpi käsitööõlle buumi vallapäästmise Põhjala kraesse veeretada. Ning äsja lõid samad vennad uksed valla oma tuliuuel pruulikojal, milllesugust ei leia ka tuhande kilomeetri pealt.

Põhjala pruulikoda hakkab Noblessneri kvartalis hästi silma – vana tehasehoonemürakas on uuesti ellu ärganud ja nimi sirab taevatähtedena fassaadil. Lahmakates ruumides on eelmisest elust pärit detailid kenasti uue ja moodsaga sõpruse sõlminud, massiivsed metalluksed ja modernne funktsionaalsus, saepuruplaat ja betoon. Koha vibe on elav, vaba ja ehk kraadikene maskuliinne. Mõni naishing tunneks siin, et on sattunud meeste unistustepaika, kuid see just ongi äge! Õlleparadiis, 24 kraani käsitööpruule isuäratavalt rivis ja enam kui pooled neist siitsamast pärit. Ameerika läänerannikul saab igas õllekas flight’i ehk õllede proovikomplekti tellida, nii ka siin. Kes aga põhjalikumalt õllemaailma sisse piiluda tahab, pääseb pruulikotta vaatama, kuidas õlu valmib. Arterile teeb õllemeistrite hästi hoitud saladused selgeks Põhjala juht Enn Parel.

Mille poolest Põhjala pruulikoda eriline on?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles