Kongress avaldab Obama administratsioonile survet kehtestada sanktsioonid inimõiguste rikkujatest Vene ametnikele – vastutasuks külma sõja aegse seaduse tühistamise eest, mis võiks piirata kahepoolset kaubandust pärast Venemaa liitumist WTOga.
USA kongress nõuab sanktsioone Vene ametnikele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valge Maja on aga mures, et sanktsioonid võiksid kahjustada vaevumärgatavat sula suhetes Kremliga. Lähedalseisvate allikate sõnutsi sooviks Obama administratsioon pigem rajada sihtasutuse, mis propageeriks demokraatiat Venemaal.
Analüütikud kahtlevad aga, kas selline sihtasutus võiks rahustada Venemaa kriitikuid Kapitooliumil – eriti nüüd, kus presidendiks hakkab kõigi eelduste kohaselt taas autoritaarsuses süüdistatud Vladimir Putin.
Kuna Venemaast on saamas tuleval aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, käib administratsioon Kongressile peale, et viimane tühistaks 1974. aastat pärineva Jackson-Vaniku seaduse, mis andis Kongressile õiguse vaadata iga-aastaselt üle Nõukogude Liidu eelistatud kaubanduspartneri staatus – lähtuvalt venelaste valmisolekust lubada juutidel emigreeruda.
Kuigi alates 1992. aastast on Venemaa igal aastal vabastuse saanud, näeb Kongress Jackson-Vaniku seadust siiski kui relva, millega Venemaale survet saab avaldada, eriti inimõiguste asjus.
«Ideel, et seos Vene sisepoliitika ja Vene-USA kaubandussuhete vahel tuleb säilitada, on Kapitooliumil väga lai parteiülene toetus,» ütles Washingtoni Nixoni keskuse juhataja Dimitri Simes.
Kui aga USA tahaks lõigata kasu vabamast kauplemisest Venemaaga pärast viimase võtmist WTOsse, oleks Jackson-Vaniku seadus tee peal ees. USA ärid seisaksid silmitsi tariifidega ja oleksid rahvusvaheliste konkurentide suhtes nõrgemal positsioonil.
Nii demokraatidest kui vabariiklastest kongressiliikmed on maininud, et Jackson-Vaniku seaduse võiks tühistada siis, kui Valge Maja toetaks «Magnitski seadust.»
Nimetatud seaduseelnõu sai oma nime advokaadi Sergei Magnitski järgi, kes suri 2009. aastal Vene vanglas, olles süüdistanud sealset politseid osalemises 230 miljoni dollarilises maksupettuses.
Eelnõu, mille algatas demokraadist senaator Ben Cardin, paneb ette luua must nimekiri Vene ametnikest, kes on süüdi sellistes inimõiguste rikkumistes nagu Magnitski surm.
Valge Maja on sellise seaduse vastu ja väidab, et neil on juba täielik meelevald Vene ametnikke musta nimekirja kanda. Välisministeeriumi andmetel ongi mitmed Magnitski trellide taha saatmises süüdistatud ametnikud juba viisakeelu nimekirjas.
Eile avaldas Magnitski endine tööandja Hermitage Capital – varasemalt Venemaal baseerunud fond, mis survestab Kremlit juristi surma asjaolusid uurima – vangladokumendid, millest nähtub, et Magnitskit peksti tema surma päeval kumminuiaga.
Hermitage Capital avalikustas ka ühe tsiviilarsti tunnistuse, kes ütles, et leidis Magnitski surnuna oma kongi põrandalt – vastupidiselt ametlikule selgitusele, et Magnitski suri haiglas.
Lisaks avaldas Hermitage Vene võimude poolt kõrvaletoimetatud märkmed, milles politseidetektiiv soovitas algatada mõrva uurimise 19. novembril 2009 ehk kolm päeva pärast Magnitski surma.
Kuigi Valge Maja on üritanud avaldada Kremlile survet uurida Vene korrumpeerunud politsei kuritegusid, väidavad nad, et sanktsioonid ärritaksid üles Venemaa avalikkuse.
Ühtlasi hoiatab Valge Maja seadusandjaid, et kui Jackson-Vanik paika jääb, siis satuvad mitmed USA firmad (nagu nt Nike) ebasoodsasse olukorda võrreldes rivaalidega (Adidas).
«Siin on tegemist väga veidra olukorraga: ülejäänud maailm lõikaks Venemaa astumisest WTOsse kasu, USA aga mitte,» ütles konsultatsioonifirma Eurasia Groupi Vene ekspert Cliff Kupchan. «Aga just sellist sorti rongiõnnetus – äri mõttes – on praegu vägagi tõenäoline,» ütles ta.
Valge Maja keeldus kommentaaridest.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.