Eesti pankade puhaskasum kasvas 356 miljoni euroni

Raha.

FOTO: SCANPIX

Eestis tegutsevate pankade kogukasum suurenes 2018. aastal aastataguse ajaga võrreldes 6 protsenti tänu tütarettevõtetest saadud dividenditulule. 

Pangad teenisid 2018. aastal kokku 356 miljonit eurot puhaskasumit. Kasumikasv tulenes tütarettevõtetest saadud dividenditulust, ilma milleta oleks kasum vähenenud. 

Netointressitulu 2017. aastaga võrreldes küll suurenes ja varem kuludesse kantud laenudelt teeniti tulu, kuid tulumaksu- ja personalikulud suurenesid veel rohkem, teatas Eesti Pank. 

«Seega kahanes puhaskasum, millest on maha arvestatud dividenditulud, koguvarade suhtes 2017. aasta 1,2 protsendilt 2018. aastal 1,0 protsendile. Maksueelne kasum jäi dividenditulusid arvestamata samale tasemele kui 2017. aastal, kuid vähenes koguvarade suhtes pisut, 1,4 protsendilt 1,3 protsendile,» ütles keskpanga ökonomist Mari Tamm pressiteate vahendusel. 

Detsembris kasvas eraisikute ja ettevõtete laenude maht ökonomisti sõnul hoogsalt edasi, kuigi uusi laene lisandus varasemast aeglasemas tempos Seejuures kavasid pangahoiuse endiselt kiiremini kui laenud. 

Eraisikute laenude ja liisingute maht kasvas detsembris, nagu varasematelgi kuudel, hoogsalt. Eluasemelaenude jääk suurenes aastaga 7 protsenti, ent arvuliselt võeti uusi eluasemelaene detsembris 12 protsenti vähem kui aasta tagasi. Ka keskmine laenusumma endiselt suurenes.

Eluasemeturul tehtud ostu-müügitehingute arv samuti kahanes möödunud aasta teisel poolel ja hinnad küll kasvasid, aga varasemast aeglasemas tempos. Autoliisingute jääk kasvas endiselt kiiresti, aastaga ligikaudu 20 protsenti. Samas ka uusi autoliisingulepinguid lisandus detsembris varasemast aeglasemalt.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk suurenes aastaga 5,8 protsenti. Ettevõtete laenamist on Tamme sõnul toetanud investeerimisaktiivsuse mõningane kasv, aga ka varasemast suurem hulk laenude refinantseerimisi.

Ettevõtted võtsid detsembris uusi laene 9 protsenti rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Uusi pikaajalisi laene võeti sealhulgas aga enam-vähem samas summas. Detsembris paistsid ökonomisti sõnul teistest aktiivsema laenamisega silma kinnisvaraettevõtted.

Laenude keskmised intressimäärad jäid samas madalale tasemele. «2018. aasta teisel poolel on eluasemelaenude keskmine intressimäär pärast aasta esimesel poolel toimunud tõusu jälle pisut langenud. Detsembris kujunes uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks 2,4 protsenti,» märkis Tamm.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli ökonomisti sõnul 2018. aasta jooksul väga muutlik, aasta keskmisena aga aasta varasemast keskmisest intressimäärast siiski kõrgem. Detsembris kujunes ettevõtete võetud uute pikaajaliste laenude intressimääraks 1,95 protsenti.

Detsembris suurenes tempokalt ka ettevõtete ja eraisikute pangahoiuste kogumaht: 2018. aasta lõpuks ulatus see 14,1 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 8 protsenti ja eraisikute omad 10 protsenti. «Seega kasvasid hoiused endiselt kiiremini kui laenud ning nii ettevõtete kui ka eraisikute finantspuhvrid suurenesid,» lisas keskpanga ökonomist. 

Tagasi üles