Kannatus katkes: pealinlased hakkavad Tallinna Veelt miljoneid välja nõudma

Tallinna Vee käive ja kasum purustasid rekordi.

FOTO: ERIK PROZES /

Maja- ja korterielanikke ühendavad liidud on asunud otsima pealinlasi, kes tahaks Tallinna Vee vastu kohtusse minna, et nõuda välja aastate jooksul makstud liiga kõrge vee hind. Seninägematu hagi suurus võib küündida 17,5 miljoni euroni.

«Kannatus katkes,» ütles Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna, miks nad monopoolse vee-ettevõtte vastu ristiretke ette võtavad. Nende eesmärk on esitada Tallinna Vesi ASi vastu hiiglaslik rahvahagi, mis tähendab, et kõigi rahulolematute taotlused kogutakse kokku ja esitatatakse kohtule. See aitab jagada õigusabikulusid, kuna tegemist on keerulise ja tõenäoliselt väga pikaks veniva vaidlusega.

Kui palju võiks keskmine Tallinna Vee klient ettevõttelt tagasi nõuda, on ebaselge. Pärna on varem öelnud, et see summa jääb mitmekümne euro juurde. See sõltub ka sellest, kui pika aja taha saaks nõudeid esitada. Pärna annavad nad endale aru, et kindlasti ei soovi kõik veetarbijad hagiga kaasa tulla – see nõuab pabermajandust ja ka prognoosimatuid kulusid. «Kui 1000 huvilist tuleb, on juba väga hästi,» leidis ta.

Veearved tuleb välja otsida

Notarina tegutseva Pärna sõnul peavad Tallinna Vee kliendid arvestama, et varem tarbitud vee hinna ülemäärasuse tõendamine on nende, omanike kohustus, kuna kohtud pole täpselt määratlenud, kui palju on vee hind olnud lubatust suurem. Selle üle vaidlevad vee-ettevõtted ja konkurentsiamet jätkuvalt.  

Seetõttu peavad nõudega ühinevad omanikud olema valmis dokumentaalselt tõendama oma viimaste aastate tarbitud veekoguseid ning tasutud veearveid ja kandma oma nõudega proportsionaalse osa õigusabikuludest. Nõudega oodatakse ühinema ka ettevõtteid.

Võimalik on ka veehinna tasaarveldamine tulevikus tarbitava teenuse maksumusega. Tallinna Vesi ise on oma aastaraamatus hinnanud võimaliku kogunõude mõju suuruseks 17,5 miljonit eurot.

Omanike keskliit ootab korteriomanike ja ettevõtete nõudeid tänavu 28. veebruariks. Kui kortermaja vee tarbimise leping on sõlmitud läbi korteriühistu, tuleb taotlus esitada Eesti Korteriühistute Liidule. Pärast taotluste kokku kogumist toimub koosolek, kus selgitatakse välja järgmised sammud. 

Tallinna Vesi ei taha veehinda alla lasta

Võimaliku hagi juured ulatuvad kaugele ajalukku. Tallinna Vesi ja konkurentsiamet on õiglase vee hinna üle kohtus vaielnud aastaid. Kahe kange vägikaikavedu jõudis esimese lõpplahenduseni 2017. aasta detsembris, mil riigikohus otsustas, et vee-ettevõte peab lahti ütlema oma vanast, 2011. aastal kivisse raiutud hinnakirjast ja koostama uue, regulaatoriga kooskõlastatud veetariifi. Sisuliselt ütles riigikohus, et kliendid on ettevõttele pikki aastaid liiga palju raha maksnud. 

Tallinna Vesi läkski mullu veebruaris uuele ringile ja esitas hinnataotluse. Selle lükkas konkurentsiamet aga lõppenud aasta detsembris tagasi. Regulaator leidis, et ettevõte soovib vee müügist teenida aastas 10 miljonit eurot rohkem kui oleks nende kuludega põhjendatud. Kui aktsiaselts soovis ühe kuupmeetri vee eest küsida 2,24 eurot, siis konkurentsiamet arvas, et õiglane hind oleks 1,74 eurot. 

See ei mahtunud pähe aga Tallinna Veele, kes esitas alanud aasta alguses uue vaide, kus nad põhjendavad, miks nende taotlus siiski õiglane on. See tähendab, et hinnavaidlus kestab ja kõik on veel lahtine. 

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on ka omalt poolt öelnud, et ühishagi esitamine Tallinna Vee vastu vajaks kaalumist. Tema sõnul võivad veetarbijad tagasi saada mitukümmend miljonit eurot. 

Tagasi üles