Elering sai Euroopast esimese suure rahalaeva

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

FOTO: JUSS SASKA

Euroopa ühendamise rahastu (CEF) koordinatsioonikomitee otsustas kolmapäeval rahuldada Eleringi taotluse Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise esimese etapi kaasfinantseerimiseks 141 miljoni euro ulatuses.

Kokku plaanib Eesti sünkroniseerimise projekti esimeses etapis investeerida ligi 188 miljonit eurot, nii et CEFi toetus katab maksimaalsed 75 protsenti plaanitavatest kuludest, teatas Elering. See otsus tagab riikliku võrguoperaatori kinnitusel, et sünkroniseerimine ei too Eesti tarbijale Venemaa elektrisüsteemist eraldumisel kaasa võrgutasu tõusu.

«CEFi otsus näitab sünkroniseerimise projekti kaalu Euroopa Liidu energiajulgeoleku jaoks ja esitatud rahastamistaotluse kvaliteeti. 75 protsenti on kõrgeim võimalik toetusmäär,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressiteate vahendusel ning avaldas tänu Eleringi töötajatele ja Balti kolleegidele rahastamistaotluse ettevalmistamise ning Euroopa süsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E ja Euroopa Komisjoni ametnikele projekti toetamise eest.

Sünkroniseerimise investeeringute esimesse etappi kuuluvad Eesti territooriumil tehtavad tööd Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimiseks ning pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.

CEFi vahenditest katmata osa ehk ülejäänud 47 miljonit projekti kuludest katab Elering ise ja see raha on Eleringil juba olemas riikidevaheliste ülekandevõimsuse oksjonitulude kaudu

Elering peaks ilma desünkroniseerimiseta järgmisel kümnendil investeerima elektrivõrgu rekonstrueerimisse vähemalt 222 miljonit eurot. «Tänase otsuse valguses võib üsna kindlalt öelda, et sünkroniseerimise projekt vähendab Eesti elektritarbijate võrgutasu võrreldes olukorraga, kui jätkaksime tööd Venemaa elektrisüsteemi osana ja peaksime kõik investeeringud tegema ülekandetariifist,» ütles Veskimägi pressiteates.

Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.

Tagasi üles