Õiguskomisjon: Danske rahapesust võisid saada oma noosi ka poliitikud

Jaanus Karilaid.

FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid saatis peaminister Jüri Ratasele kokkuvõtte rahapesu tõkestamise uurimistest ja aruteludest, milles Karilaid väidab, et Eesti suutmatus Danske rahapesu tõkestada võis tuleneda poliitilisest korruptsioonist.

Nimelt eelmise aasta suvest analüüsis õiguskomisjon, kes Danske rahapesujuhtumiga hakkama ei saanud ja mida peaks rahapesuvastases võitluses muutma. Eelmise aasta lõpus saadi uuringuga ühele poole ning eelmisel nädalal saadetigi kokkuvõte peaministrile. 

Suurima probleemina tõi õiguskomisjon välja rahandusministeeriumi tegemata töö. Nimelt moodustati juba 2006. aastal rahandusministri juhtimisel valitsuskomisjon, mis tegeles rahapesuvastase võitlusega. Kuid komisjoni hinnangul ei pööranud ministeerium ikkagi probleemile piisavalt tähelepanu. «Teada on, et rahandusminister isiklikult osales perioodil 2009 – 2014 kaheksateistkümnest valitsuskomisjoni istungist vaid ühel. Samuti ei näinud ta üha süvenevat probleemi finantsinspektsiooni nõukogu esimehena enne 2014. aastat,» kirjutas õiguskomisjoni tagasisides. Antud perioodil oli rahandusminister Jürgen Ligi, kes on ka varasemalt sattunud Karilaiu süüdistuste alla.

Õiguskomisjoni hinnangul ei teadvustatud Danske pangas toimunut riiklikul tasandil. «Valitsuskomisjoni istungitel, kus olid teemaks rahapesukahtlased tehingud Venemaaga, muuhulgas ka 2011. aastal Euroopa Keskpanga tähelepanu pälvinud Eesti anomaalselt suur 500-euroste sularahakupüüride vajadus, piirduti tõdemusega, et sularaharinglust ei saa piirata ning, et Venemaa ei tee õigusalast koostööd,» seisis kirjas. Karilaiu sõnul jääb selgusetuks, kas Eesti ametniku üldse kohtusid sel teemal Venemaa asutuste esindajatega või mitte. Eesti riigiorganite reageerimisvõimetust ja arusaamatut passiivsust kinnitab õiguskomisjoni sõnul ka asjaolu, et kui Venemaa peaprokuratuur esitas 2012. aastal Eestile õigusabipalve ja tõendid Eesti finantssüsteemis väidetavalt toimunud rahapesu kohta, ei algatatud nende materjalide pinnalt isegi kriminaalmenetlust.

«Eesti sisuliselt ei suutnud koostada efektiivset arengukava ega koordineerida praktilisi tegevusi finantssektoris rahapesu tõkestamiseks. See omakorda võib olla seotud korruptsiooniga, mis rahapesu suurest kasumlikkusest tulenevalt võis tõmmata ligi nii finantssektori kui õiguskaitseorganite töötajaid, kelle ülesandeks oli rahapesu ohjata ja selle vastu võidelda. Ei saa välistada ka poliitilist korruptsiooni,» lajatas Karilaid oma kirjas.

Õiguskomisjon leidis ka oma uurimise käigus, et Eesti Pangal puudub igasugune roll rahapesu tõkestamisel. Eesti Panga allasutusena töötav finantsinspektsioon kontrollib küll krediidiasutusi, kuid ei tee järelevalvet ega uuri rahapesukahtlusega juhtumeid. Danske osas ei saanud Eesti inspektsioon järelevalvet rahapesu toimumise aastatel teostada, sest panga Eesti filiaal allus Taani finantsinspektsiooni kontrollil.

Õiguskomisjon soovitas peaministril muuhulgas kaaluda finantsinspektsiooni staatuse ja ülesannete ümberkorraldamise võimalusi, sest tänane olukord, kus inspektsiooni rahastamine toimub krediidiasutuste poolt, ei pruugi olla parim võimalik lahendus.

Aruteludest selgus, et ka rahapesu andmebüroo ei saanud piisavalt informatsiooni kahtlaste tehingute kohta, sest ühelt poolt ei olnud krediidiasutused sellest huvitatud ja teisalt oli puudulik ka andmebüroo enda võimekus. Danske rahapesu probleemidest hakkas andmebürool kujunema arusaam alles 2013. aastal, kuigi viited kuriteokahtlastele tehingutele, samuti ka õiguslikud võimalused ja mehhanismid selle tõkestamiseks olid õiguskorras olemas.

Mullu detsembris murdis prokuratuur lahti Danske rahapesuahela esimese lüli ning esitas kahtlustuse endistele välisklientide halduritele ja nende juhile. Kokku sai kahtlustuse kümme inimest. Kõiki kinnipeetuid kahtlustatakse suures ulatuses rahapesus isikute grupi poolt. Ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele altkäemaksule kaasa aitamises.

Tagasi üles