Jurist: elatise maksmisest hoidutakse ähvarduste, vägivalla ning manipulatsiooniga

Raha. Foto on illustratiivne.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Õigusbüroo abistas möödunud aastal 8600 inimest, kellest ligi 3000 soovisid abi just perekonnaõigusega seoses. Juristide sõnul on just elatise ja hooldusõiguse teemad väga keerulised ning emotsionaalsed, kuna tegemist on lapse heaoluga.

Eesti Õigusbüroo juristi Angela Jürgensoni sõnul saadakse ideaalses maailmas laste kasvatamisega hakkama juristide ning kohtu sekkumiseta, kuid paraku ei ela me ideaalses maailmas ning laps peab sageli toimetuleku eest võitlema. «Elatist nõuab laps, mitte lapsevanem – lapsevanem lihtsalt esindab last. Tihti arvatakse ekslikult, et isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatise maksmisest kõrvale hiilijad, kuid meie praktika seda ei kinnita – paljudel juhtudel on lapsed ka isa kasvatada jäänud ning sellisel juhul tuleb lahus elaval emal lapsele elatist tasuda,» lisas Jürgenson.

Jürgensoni sõnul loobuvad paraku paljud lapsevanemad elatise nõudmisest, kuna lahku kolinud lapsevanem on võtnud manipuleeriva hoiaku ning püüab takistada kohtusse pöördumist ähvarduste ning vägivallaga. «Minu selge soovitus on manipulatsiooniga mitte kaasa minna ning ähvardustest hoolimata võidelda lapsele välja talle ette nähtud elatis. Praktika näitab, et pärast kohtu otsust olukord rahuneb ning lahus elava vanema poolt survestamine lakkab.»

Peamised ettekäänded elatise maksmisest kõrvale hiilimiseks on Jürgensoni sõnul väited, et elatist ei kasutata lapse hüvanguks, last kasvatav vanem paisutab üle tõendeid lapse kulude kohta, lahus elava vanema sissetulek ei võimalda miinimummääras elatise maksmist ning last kavataval vanemal on uus elukaaslane ning seega on pere teenistus piisav laste ülalpidamiseks, lahus elava vanema tervis on halb ning seetõttu ei suuda ka lapsele elatist maksta.

«Üheks põhjuseks elatise nõuet lapse nimel mitte esitada on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka hooldekodu eest tasumisel abistama,» ütles Jürgenson. Tema sõnul on tegelikult just vastupidi ning õigem on elatist nõuda, kuna siis on hiljem võimalik kohtus tõendada, et abivajav lapsevanem ei ole enda ülalpidamiskohustust lapse ees täitnud ajal, mil laps seda väga vajas. Elatise mitte nõudmisel puudub hiljem vajalik tõend kohtulahendi näol, millega on võimalik ülalpidamiskohustuse rikkumist tulevikus tõendada.

Juristi neli soovitust last kasvatavale vanemale:

  • Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini. 
  • Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast.
  • Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist.
  • Viimase variandina tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu. 
Tagasi üles